Hiljuti ütlesin Keelek6rvale, et “õnneks saab igaüks aru, kui meie (välismaalased) kirjutame kääneid hoopis välesti”. Aga kas meie (muukeelsed) saame ilma käänetamise oskuseta eesti keelest aru?

Tänases Päevalehes leidsin huvitavat näidet:

Vene raudteejuht külastab Savisaart ja Puusepa hauda

Teie jaoks on see tavaline lause. Minu jaoks oli see eesmapilgult päris vapustav uudis.

Kas Edgar on surnud? Kas on ta juba oma haudu ostnud ja üles ehitatud? Kas tema kolleegid valmistati tema jaoks haua? Kas see oli kingitus nende poolt (nt sünni- või suripäevaks)? Või on see (не дай бог) veel uus ausammas sambaste maal (prõnksõdur Savisaare näoga)?

Asi on selles, et “Saavisart” ja “Saavisare” kõlab natuke samasuguselt. Kui käänetamist ei oska, siis igaüks võib mõista, et tegelikult külastas vene raudteejuht Savisaare haud.

saar 1. <30: saare, saart> (puu). ▪ Saare+laud, +mets, +pakk ‹-paku›, +puit, +puu. Saar+vaher bot

Mis siis teha, kui käändeid ei tea (või lihtselt oled liiga laisk, et selle peale mõtlema, kas on see ainsuse omastava või ainsuse osastav)?

Sel juhul aitab ainult kaine mõistus.