e-Riigi Akadeemia on alustanud kohalike omavalitsuste kaasamisega, e-kaasamisega. Millal me kaasame meie 101 saadikut?

Kaasamise parimad prkatikad said jaanuari alguses tunnustatud, kaasamisest on saanud teadlik ja enesestmõistetav osa seadusloomes, vähemalt on enamik ametkondadest ja ministeeriumitest võtnud kaasamise osaks oma igapäevasest tööst.

Nüüd on kaasamise jõudmas kohalike omavalitsuste (KOV) tasandile. e-Riigi Akadeemia on teinud tubli töö.

Kriitiline küsimus, millal me saame kaasatud oma 101 Riigikogu saadikut. Kui fraktisoonides ja komisjonides kujundatakse poliitikad ja seisukohti, kas siis ei võiks neid 101, kaasamise põhimõtetest tulenevalt ka seadusloome algfaasis kaasata, informeerida ja kutsuda konsultatsioonile?

Küsimus, kas saadikute osalus seadusloomes, läbi fraktsioonide ja komisjonide suurendab või vähendab haldussuutlikust?

Kaasamisest jõudsime haldussuutlikuseni või suutmatuseni.

Tartus on lumine!

e-Riigi Akadeemia viimase konverensti eDemokraatia: kaasamine infoühsikonda materjalid nüüd kõigile huvitatuile kättesaadavad.

Loe ka varasemat postitust teemale eDemokraartia: kaasamine infoühiskonda

Homme, 5.06.08 toimub Välisministeeriumis e-Riigi Akadeemia, Riigikantselei ja Vabariigi Valimiskomisjoni koostöös esinduslik eDemokraatia konverents teemal – Kaasamine infoühsikonnas – uued võimalused.

Täna Otsutan Mina ehk TOM lõpetas tegevuse, selle asemele on loodud Osalusveeb. Tunnitan, et tänu ühele heale sõbrale Riigikantselei infosüsteemidest avanes mul võimalus Osalusveebi tema testfaasis katsetada ja proovida. Tundus suhteliselt mugav keskkond, ettepanekute tegemine kulges ladusalt ja hääletada ühe või teise otsuste poolt oli mugav. Ning nagu näha, on tänaseks TOMi asendandu Osalusveeb.

Kahjuks puudub mul tagasiside selles osas, mis sai minu ettepanekutest või kuidas suhtuti minu arvamustesse.

Kodanike kaasamine on üks viise, kuidas tuua kodanikud poliitikasse. Kuivõrd suurt mõju kodanikud saavad avaldada poliitiliste ostste langetamisele on aga omaette küsimus. Suhteliselt keeruline on kodanikul tänavalt, mõjutada mingil kujul otsuste langetamist, samas on loodud kodanikule võimalus aktiivselt osaleda uute ettepanekute loomises. Samas on olemas ka piisavalt huvigruppe, kelle arvamusti toetada ja seeläbi osaleda poliitikas.

Tänu Eesti edukale arengule infoühsikonnas saame rääkida eDemokraatia võimalikusest. Antud eDemokraatia konverentsi eesmärgiks ongi keskenduda sellele, millised on need võimalused, kuidas kodanike kaasata poliitikasse, kuidas Nemad saavad läbi oma tegevuse mõjutada poliitilisi ostsusi.

Teemad tunduvad huvitavad, alustades e-Kaasamise lahenduste rahvusvahelistest kogemustest lõpetades Eesti e-hääletamise projekti arendusest mobiilse hääletamise näitel.

M-teema on arvatavasti kautaalsem, kui kunagi varem. Mobiilne parkimine on arvatavasti enamikele autokasutajtele teada teenus. EMT poolt turule toodud mobiil-ID toimib edukalt dokumentide või panga ülekannete allkirjastamiseks, sisenemiseks andmebaasidesse ja lähenvate valimiste eel on õige keskenduda m-hääletamisele. Kõlab kuidagi ebamugavalt? Kõlab jah, aga nime üle on aega vaielda küll ja palju.

Paneeldiskussiooni teemaks: Sotisaalse meedia ja poliitika suhted: kes võtab initsiatiivi?

Julgen väita, et üks huvitavamaid teemasid. Kes siis ikkagi võtab initsiatiivi? Kas kodanikud või poliitikud?
Sotaiaalse meedia all vaadeldakse võiki neid võimalusi, mida infoühiskond ja uus meedia täna võimaldab ning mida paljud meist ka kasutavad – blogid, sostiaalsed võrgustikud.

Mul puudub statistiline ülevaade sellest, kui palju on eestis hetkel blogisid, kuivõrd palju on neid, kes aktiivselt blogivad, kuid blogid on üks võimalus, kuidas kodanikud saavad haarata initsiatsiivi. Sams on tänaseks mitmed poliitikud haaranud inisiatiivi läbi oma blogide kodanikega suhtelmiseks. Mis puudutab kõikvõimalike sotsiaalseid võrgustikke siis feik kontosid Savisaarest või Ansipist Orkutis on vist kõik näinud. Samas on just sellistes sostsiaalsetes võrgustikes võimalik luua ja lasta väljakujunenda huvigruppidel, kes läbi olemas olevate sotsiaalse meedia võimaluste suhtelevad poliitikutega.

Kommunikatsiooniteooriad ütlevad, et kommunikatsioon on kahe suunaline nähtus, seega lähtudes kommunikatsiooniteooriatest ideaalis, peaks sõltumata kanalist ja sõnumi saatjast, olema vastuvõtja. Nüüd jääb vaid loota, et sotsiaalse meedia vahendite kaudu/abil on võimalik luua diskussioon ja võtta ühel või teisel kujul inisiatiiv, kahesuunaliseks kommunikatsiooni aktiks.

Konverentsi esinejad on oma valdkonna asjatundjad – Silver Meikar, Peeter Marvet (kelle käest olen kunagi ka sarjata saanud e-Footprinti projeti pärast), Hille Hinsberg jt.

Seega lubab tulla huvitav konverents! Jääme ootama kokkuvõtteid konveensti raportöörilt Urmo Kübaralt.