Olen väike karuott, mulle meeldib palju magad, sellepärast heidangi varsti talveunne. Hobideks on kalapüük, eriti meeldib mulle Lõhet ja Forelli püüda, kui suureks saan siis lähen Norramaale kalastama, seal on väga palju Lõhekala.

Võtsin ette järjekordse katsetuse köögis ja otsustasin tavapärase tordi ostmise/tellimise asemel koogi ise valmistada (retsept postituse lõpus).

Põnevaks tegi asja muidugi see, et kook läks (peaaegu) paadunud Mac’i fännile. Ning kuna Mac ei ole tavaline ja koogisaaja samuti mitte, siis pidi ka kook saama eriline. Täpsemalt siis natuke hammustatud õuna kujuline. Nagu Mac’i logo.

Näiteks selline.

Koogi tegemiseks kaalusin tordipõhja küpsetamist biskviittaignast ja valmis tordipõhja ostmist. Nende kahe vahel valimisest päästis mind äkiline selgushetk, mis tuletas meelde köögikapis pesitseva tordipulbri. Mõeldud, tehtud!

Segasin tordipõhja ained kõik kenasti kokku, panin taigna ümmargusse vormi ja siis pooleks tunniks rahumeeli ahju.
Tordipõhjal lasin üleöö jahtuda, sest siis on teda parem töödelda.

Jahtunud tordipõhi sai kõigepealt lõigatud pooleks. Seejärel disainisin (loe:lõikasin väriseva käega) ümmargusest tordipõhjast Mac’i logole sarnaneva kujutise. Seejärel said mõlemad pooled immutatud kirsikompoti vedelikuga, vahele määritud kohupiima-vahukoore segu ja laotud kompotikirsse. Ühendasin kaks poolt ja peaaegu valmis ta oligi. Välja arvatud glasuur.

See oli koht, kus mul kondiitrikogemused puudusid täielikult ja seega veidi alt läksin. Tegin glasuuri valmis, jahutasin veidi ja mõtlesin kohe koogile kanda. Võta näpust. Voolas see glasuur mööda kooki ringi ja ei teinud seda nägugi, et sinna püsima jääda. Eeldasin, et kui kook on jahtunud, siis on kõik ok.
Kuna kooki ei olnud kohe sama moment vaja, siis jäi ta külmkappi ootama, koos glasuuri ülejäägiga, mida ma koogile ei suutnud kanda. Mõtlesin juba, et kui glasuur ei tööta, siis määrin järgmisel päeval lihtsalt vahukoort või kohupiima koogile.
Järgmisel päeval selgus, et glasuur oli kenasti paksemaks tõmbunud ja soostus koogilekandmisel minuga koostööd tegema.
NB! Glasuur ei seisnud külmkapis – seal oleks ta kõvaks tõmbunud.

Lõpptulemus sai umbes selline

Ja maitse oli ka üle ootuste mõnus. Kuna ma kohupiimale suhkrut ega midagi muud magustavat ei lisanud, siis ei tulnud kook ka üleliia magus. Selline täpselt paras sai

Retsept soovijatele:

Tordipõhi

Pakk tordipulbrit
160ml vett
100ml õli
(seda õli ja vee kogust tuleb iga tordipulbri paki pealt eraldi vaadata)

Tordi vahele

Pool purki kirsikompotti (ilma kivideta)
400g potsik vanillikohupiimapastat (mul oli Alma oma)
vahukoort (määramatu kogus, sõltub maitsest)

Glasuur

150g valget shokolaadi (mina kasutasin Kalevi valge shokolaadi)
1,5dl vahukoort

Minu blogisse on jõutud otsinguga “Encounter mida kaasa võtta.”
Ei tea küll, mida täpselt otsiti, aga üritan jagada kogemusi, mida võib vaja minna Encounter öistel linnamängudel.

Taskulamp. Soovitavalt mitu. Ilma taskulambita ei saa kohe kuidagi. Tihti tuleb ette uitamist ilma akendeta ruumides ja maa all, on juhtunud ka öises metsas kondamist.

Kindad. Ronimiseks erinevates kohtades. Näiteks niiske ilmaga on kinnasteta raudredelil või puu otsa ronimisel üsna ebamugav.

Regio atlas või mõni muu paberkandjal kaart. Kuigi kaardilugemisega peaks tegelema kodune staap või autos olev staap/läpakaga välimängija, on Murphy seadused üldteada ja autos ei pruugi netiühendus väga hea olla. Seega võib paberkaart marjaks ära kuluda.

Paber ja pliiats. Objektid, kus on 10+ koodi, ei jõua sa lihtsalt koode meelde jätta. Telefoniühendus staabiga ei ole alati võimalik (maa all pole levi, konkurendid kõrval vms). Fotokas pole nii kindel, pilt võib nässu minna.

Käsi-GPS. On tulnud ette, et antakse objekti koordinaadid (+ vt allpool Auto-GPS)

Netiühendusega läpakas. Kui staap kodus, siis ei ole kohustuslik, aga kasulik. Saab ka ise ilmuvaid uusi ülesandeid jälgida ja infot otsida. Säästab staapi vajadusest ülesande teksti mitu korda ette lugeda. Saab kohe lahenduse kallale asuda.

Peakate. Buff, nokamüts, misiganes. EI ole kohustuslik, pigem soovitan isiklikult. Minu päästis buff hullemast kui ühe mängu käigus pea puruks lõin.

Kummikud. On tulnud ette vett täis tunnelites kondamist.

Pudel vett. Peale seda kui oled objektil end hingetuks jooksnud, kulub täitsa ära.

Patareid. Taskulambi patareid kipuvad ikka kõige ebasobivamal hetkel tühjaks saama. Või lällari patareid (kui valid neid kasutada).

Autos võiks veel olla:

Auto-GPS. Abiks juhul kui antakse koordinaadid või objekti aadress (ja sa juhtumisi väga hästi ei tea, kus see asub) – juhatab kenasti kohale.
Köis. Võid ise mutta sattuda või teistel tiimidel abi vaja. Samuti on mõnikord abiks ronimisel jms.
Labidas. Vt köie põhjendust. Mõnikord saadetakse kuhugi kaevama.
Krokodillid. You never know…
McGyveri teip. Vt eelmine.

Nimekiri võib veel täieneda…
Edit: täiendatud 18.07

Mäletate laupäeva – paduvihm vaheldus hoovihmaga, kõuemürin kõlas ähvardavalt ja taevast sähvis välgunooli?
Teie istusite turvaliselt kodus, küpsetaside pannkooke ja sikutasite pleedi tihedamalt ümber?

Meie tiim osales sel õhtul/ööl järjekordses Encounter linnamängus, mis tõotas tänu ilmastikuoludele eriti põnev tulla. Ja tuli ka.

Seekordne mäng oli meie (ja nii mõnegi teise) tiimi jaoks….mnjämm… liiga lihtne vist. Nii lihtne, et ei jaganud esimese matsuga ülesandeid kohe äragi. Esimene mõte oli kohe, et “no nii lihtne ei saa ju olla!” ja leiutasime ikka mingeid ulmelisi mõttekäike.
Poole mängu peal saime pihta, et ok, orgid ei valetanudki seekord lihtsat mängu lubades. Sest no muidu on nad ju ka alati lihtsat mängu lubanud, endal kurjakuulutav irve suunurgas.
Seega leppisime – ok, lihtne. Seejärel kimasime otsejoonelt 10km vales suunas kuna ei lugenud vihjet korralikult läbi.

Teile, kes te õhtul diivanil pleedi sees peesitades vihmaplädinat kuulasite teadmiseks, et samal ajal meie näiteks:
- ronisime kõõõrgete metalltornide otsas
- ronisime mööda laiaulatuslikku metallkarkassi
- kimasime täiega mööda linna ringi

Fun, täiega fun! Seekord küll ainult neljas koht. Tänu 10km vales suunas kimamise ämbrile. Aga teeks uuesti iga kell!

Veel updeiditud

Esmaspäeval 8.juunil algas Encounter seiklusmägude vaheline teine aardejaht.

Aardejahi esimene päev

Puurisime kahekesi mõistatust ca ~1,5h ja muffigi ei mõiganud. Tuli Elukas (aka Staap), vaatas mõni minut ja 15min pärast oli objekt käes.

Üks-null sai selgeks, keson tiimi aju.

Krt, peaks oma IQ treeningreziimile suunama.

Aardejahi teine päev

Esimese vihje sai üsna kähku läbi näritud ja ülesanne vihjatud objektilt kaasa rabatud. Seejärel põrnitsesime pool ööpäeva ülesannet ja üritasime kõikvõimalikke ja võimatuid lahenduskäike genereerida. Seejärel toimus objekti ja ülesande korduskontroll teise tiimiliikme poolt, kes avastas esialgu tähelepanuta jäänud infokillud.
Sealt lahenduseni oli kiviga visata.

Aardejahi kolmas päev

Orgunnide info, et tuleb lihtne päev.
Esimene vihje sai tõesti õite kähku puretud. Seejärel põrnitsesime tulemusele järjest mornimaks muutuvate nägudega jupp aega otsa. Iizi maii ääss!
Just siis kui mingigi  objektini hakkasime jõudma tuli sürpriis.
Orgunnidelt teade – uups, ämber!  Ülesande asemel oli kohe vastus antud.

Aardejahi neljas ehk viimane päev
Saime õhtul kella 19 paiku viimase puslekillu kätte, mis peaks aarde asukoha andma. Peale mõningast nuputamist. No me siis nuputasime.
Hommikul kell 7 ajud kollektiivselt kärssasid, aga tulemus oli suur rasvane baranka.
Õnneks teised tiimid peksid samamoodi pead vastu monitori.
Kui 24h oli möödas, siis orgid halastasid ja andsid ühi väikse vihje juurde.
Seda põrnitsesime pool tundi juhmi näoga, siis venis suu kõrvuni ja lajatasime gaasi põhja. Aare sai välja kaevatud (I koht – jabadabaduuu!).
Kuna teised tiimid endiselt seent närisid, jõudsime poest omalt poolt aardekirstu kõrvale väikese suveniiri tuua, selle maasse kaevata ja aardekohast uttu tõmmata.

Nüüd võib siis öelda, et oleme öisel ajal labidatega surnuaia kõrval ning päisel ajal labidaga karjääri kõrval askeldamas käinud.
Ootame huviga järgmist aardejahti

Eile hommikul oli väga raske ärgata… Kristajni pea oli seljas ja ta lebotas mu peal täie mõnuga maasikad olid nina alla ja kõik kohad olid lilli täis tore sünnipäevahommik!

Päeval sai tööl väike tort ja salaaatik tehtud. õhtul äge istumine suguseltsi seltsis! Laupäeval mõnede sõprade seltsis ka

Eile otsisin kevadpäevade tarbeks pilti endast kaelakaardile ja tuleb välja et ei olegi olemas eriti sellist pilti, mis sinna väga hästi sobiks leidsin aint sellise mis siin näha. igalpool ikka mingid mütsid ja kübarad ja kaabud peas ja loll nägu ees

Regasime oma võistkonna Starman 69 ka Stamina Hansapangajooksule esimene etapp on 6.mai juba varsti!

mõnusad ilmad on õues ka ja niiii tore on kui päike paistab.

Sport on vaiksel ka tagasi hakanud tulema.. ükspäev üleeile oli nii paha tuju…võtsin tõukeka ja kimasin pirtale nii kuis torust tuli.. jube hea stressimaandaja!