Vanaemal oli eelmise nädala lõpus juubel. Tahtsin midagi ilusat ja meeldejäävat teha. Tegingi. Tegin ise. Heegeldasin talle suure-suure sooja õlasalli. Kahjuks olude sunnil ei saa ma teile seda näidata. Mul polnud lihtsalt võimalik seda jäädustada.

Sellegipoolest võite natuke piiluda, mida veel kinkisin. Tikkisin kaardi. Olen lummatud nendest otse paberile tikitud kaartidest. Tõenäoliselt saavad kõik jõulukaardid ka sel aastal samas tehnikas meistserdatud.

Tegelikult on nii hea ja soe tunne nähe, et inimestele ikkagi meeldib, kui keegi neile midagi ise oma kätega valimstab. Isegi need esemed on soojad, mida kingitakse. Juba sellepärast, kellegi käsi on nendega vaeva näinud.

Aga jõulukingid ootavad tegemist. Neid tuleb nii palju teha. Ja kaardid. Pakendid.

Ilusat novembrikuu lõppu teile!

Et siis, mida me küll tegime terve eelmise kuu…
Alustame vast sellest, et aprilli lõpus sain ühe kiire ussitellimuse hõbe-mustas kombinatsioonis, kuid mustriks sama, mis viimati esitletud kuldmustal komplektil. Kribinal-krabinal, näppudel nobedail sai soov teostatud, kuid enne veel rahustasin oma uudishimu ja rahutut hinge ühe uue must-valge kombinatsiooni proovimisega.

Just parasjagu enne maalesõitu saabus Krissu kunstiringist oma värvikirju klaasvaagnaga, mille ta tahtis vanaemale-vanaisale pulma-aastapäevaks kinkida. Vat see oli jälle üks hetk, kui laps suutis mind täiesti õhku ahmima panna. Jube ilus ja vinge vidinas oli see. Pildiga selle edasiandmine on muidugi juba teine asi. Vaadake neid hädiseid võtteid ja arendage teemat fantaasiaga edasi, siis saate alles aimu asja tõelisest powerist.

Maal sai ära lõpetatud üks mu lilla märtsispektritöö. Häbi-häbi jorutajale, kes lasi asjal nii viimasele minutile jääda, et “vahelehüppajad projektid” suutsid selle õigest ajagraafikust üldse välja puksida. Valmis sai topeltspiraaliga käekee ja kõrvarõngaste komplekt:

Lisaks katsetasin õe rõõmuks helesiniste rõngastega trizantini:

Tagasi koju naastes aga korjasin arvutiekraani kõrvalt kokku oma valmisnokitud helelillad orhideedetailid, tegin mõned lisaks ja panin kokku sellise õie:

Mul on selle õiega veel tegelikult üks edasiarendamismõte olemas (vajab sobilikku lisastaffi), seega saate te kunagi seda siin teemas veel näha.
Ja siis tuli emadepäev ja laste kaardid ja lilled ja kingitused….

ja vanaemale saadeti ka postiga kaart

Minu poolt vahepalaks pisut heegeldamist: poja sellesuvine nokats sai sinine ja lennukiga…

…mille peale avaldas Kristella ka soovi omale nokatsit saada. Eks näis, miskit punast on juba teoksil ja Karmen on meil veel puhta mütsitu. Vaja ikka neid vahepalu tihedamini teha

 
Põhitegemine aga oli sel kuul jälle rõngamaailmas. No sai mokaotsast lubatud ka miskit natuke sinna Valga laadale teha ja vat kui tegemiseks läks, siis tundus, et äkki see ongi see koht, mille järgi enda jaoks teha otsust – pusida vahel hobikorras ja enda tarbeks (kingitusteks noh, ma ju ise väike ehetekandja) või oleks ikka laiemalt ka asja vastu huvi ning ostjaskonda. Igatahes püüdsin kasutada oma koduste rõngavarude võimalusi ja kombineerisin kokku mõned keed, komplektid ja paraja hunniku värvilisi mobiiliripatseid. Eks siis näis, kuda läheb ja mis see kogemus mulle ütleb.

Lõpuks üks kee ka kingituseks. Need edenevad ja valmivad kuidagi palju lihtsamalt

Nüüd aga, mil olen kätte saanud oma kauaoodatud beebiroosa ja otsalõppenud hõbedase traadi, hakkan pisut jälle lilletama.

Täna paneme rõhku rohkem Krissu tegemistele, sest ega see, et ema Tallinnas koolis käib, ei sega temal omaette toimetamast. Mis ta siis üksipäini siin pusserdanud on?
Kõigepealt siis puhhi ajakirjast alguse saanud jänes, mis on tehtud tühjaks puhutud munast. Kuna tal valget muna võtta polnud, siis üritas laps ise seda värvidega valgeks värvida.

Märtsikuu “pere ja kodu” ajakirjast saadi idee suusataja meisterdamiseks. Kannatust muidugi selleks polnud, et õpetust otsast lõpuni järgida. Nii siis sai loominguliselt peaks ja mütsiks kasutatud tavalist plastiliini.

samast ideest aretati juba edasi kelgutaja:

Enne neid viimaseid meisterdamisi sai mingil ajal tehtud üks juukseklamber, mis ka veel näitamata. Siinpuhul siis idee lapselt ja emme aitas teostusviisi välja mõtlemise ja kogu krempli klambri külge kinnitamisega.

Ja lõpetuseks meie järjekordne ühine sünnipäevakingitus – kaart Kristellalt ja lilled minult.

Vanem õde on igal aastal igatsenud sünnipäevaks saada lumikellukesi. Kui märtsikellukesi vahel lillepoodides ka saada on, siis lumikellukestega on alati kitsas käes. Sel aastal otsustasin aga tema soovi täita.

Meie issi sai eile Kristellalt järgmised kingitused:
1) kaart – koolis üheskoos meisterdatud, see pluus on volditud ja siis kaardile liimitud

2) pilt isast – joonistatud koolis

3) lilled – kodus nikerdatud, õpetuse leidis ta miskist vanast Puhhi ajakirjast

Mina püüdsin ajastada isadepäevaks mehele uut talvekomplekti: mütsi ja salli. Vana oli tal ikka täitsa ajast ja arust (ostis mütsi vist siis kui Kristella sündis s.o. 7 aastat tagasi). Aga nagu ikka nende planeerimistega on -  kõik läheb teisiti. Kuna talv saabus na üleöö, siis mütsiga patseeritakse juba pea kaks nädalat ringi aga sall sai valmis alles eile hilisõhtuks.

Mütsil on kasutatud palmiksoonikut 2:1 rütmiga, palmikukeeramised üle rea. Kuna soov oli saada ikka paks ja tuult mitteläbilaskev müts, siis sissepoole sai kootud pool numbrit peenema vardaga 1:1 soonikvooder. Sall on 16cm lai, 142 cm pikk, kootud 2:2 rütmiga palmiksoonikuga, keeramised igal real.

Ja kui ma laupäeva õhtul olin sellest sallikudumisest tüdinenud, siis võtsin ette ja teostasin hoopis ühe jupike aega peas mõlkunud idee – meisterdasin “vaese mehe” pärlisorteri – maksumus hetkel 14 eeku. No tegelikult tuleb kiiremas korras veel üks teha, sest 6-7 sorti jäi veel välja ja nädalalõpus toob õde mulle hunniku Helmehaldja seemneid juurde. Piltidest viimane on na udune seepärast, et unustasin selle võtte esiti ära ja pärast siis üritasin aknalaualt viimast loomulikku valgust püüda.

Idee sai alguse sellest, et tikutopsist oli hästi mugav ja mõnus seemneid nõelale/traadile lükkida. Muudkui aga toksid teatud nurga all (see võib-olla isegi sarnaneb nõelviltimisele kuigi vist teine kaldenurk nõelal) ja pärlid ronivad ise üles. Teisalt aga oli vastik otsida õiget tooni, sest tikutopsid ju ei paista läbi. Nii siis saigi soovid/vajadused kokku pandud. Kleepisin kokku tikutopsid 20 kaupa. Nii on ta mugav pihku võtta kui teinekord on vaja miskit transportida, ka raskus on optimaalne. Karbi külgedele sai kirjutatud pärlite koodid (colibryl, tsehhikatel) ja teistel lihtsalt päritolu, kust ostsin (Tiimari, Kangadzhungel).

Eile öösel aga võtsin ette ühe kilbiku proovimise. Kuna kasutasin colibry seemnehelmeid (nr 11), siis sai ta küll selline eriti miniatuurne aga ikkagi niiiii nunnu. Mõtlen nüüd, et kas hakkan seda võtmehoidja külge aretama või jätan niisama kuskil arvutinurgal hoidmiseks/imetlemiseks.

Näitan vahepeal mõnda Kristella nikerdamist ka. Need siis ikka valikuliselt, sest kõiki joonistamisi, voltimisi jms, mida ta genereerib ei jõuaks ma siia üles panna.
Kõigepealt sügisene kaardike, mille ta tahtis teha õpetajale. Valmis see juba paar nädalat tagasi aga nüüd sai siis õpetajale viidud tekstiga: Ilusat sügisvaheaega!

Ükspäev tuli laps koolist ja rääkis kuidas nemad kasutasid seal ühte võlutehnikat, et imeilusat pilti saada. Kodus tegi ta siis mulle kohe näidistöö ka.

idee seisneb siis selles, et paberi alla pannakse puuleht tagurpidi ja siis pealtpoolt hõõrutakse õlipastelli küljega muster paberile. Minule meeldis see võlutehnika samaväärselt kui Krissule. Mõnus efekt. Lisaks joonistati siis vabakäeliselt pildile veel tammetõrusid ja mõned marjakobarad.

Kolmandaks leidsin fotokast pildi volditud seenemikkudest, mida ta siin ükspäev mitmeid teha vorpis ja hiljem seina peale riputas, et venna kätte ei saaks. See siis tema enda pildistatud.

Aga ise? Et päevasel ajal salaprojektiga tegeleda ei saa, siis sai hoopis Knitty kampsun ära lõpetatud.

Ise olen rahul. See on minu esimene puuvillane kampsik ja jube mõnus on seljas. Kootud on see siis Novita Tennesse lõngast ja idee sai alguse siit. Tegelikult sõltuvalt materjalierinevusest ja apsakatest mustrikirjelduses, tegin ikka omaloomingut ka.

Eile sai käidud pärliõpitoas võtteid harjutamas. Väga vinge üritus. Kohe ukselt satud omasuguste seltsi ja võib-olla unustad ka mõned käitumisnormid (no ega muidu vast ju ei julge minna võõra inimese kaelakeed või kõrvarõngaid näppima ning uurima, et mis-kus ja kuidas ta ikka need tegi).
Mina alustasin kõiksepealt Pärlikese juures. Nagu teate, olin siiani näppu proovinud 2-mõõtmeliste asjadega (eespool postides peaks olema mõned liblikad ja pooleli on üks nirk) ja tahtsin väga proovida 3-mõõtmelisi. Iseõppimisega niikaugele polnud veel jõudnud. Pean ütlema, et kasu oli sest ettevõtmisest küll. Iseõppimisega kindlasti poleks ma nii mõndagi nippi teadnud ega teada saanud. Proovitööna valmis selline putukas:

Täitsa nunnu sai (üldse peab ütlema et päriselus on need loomad veelgi vingemad kui ükskõik millise pildi peal). Ja Krissu oli selle üle eriti õnnelik. Ei suutnud siin õhtu jooksul kohe kuidagi ära olla. Muudkui käis ja kiitis mind. Nüüdseks on siis putukal juba oma pesa jms. Sai lubatud, et teen veel talle loomakesi. No kui need sellist reaktsiooni tekitavad, siis ei ole ju kahju lapsele rõõmu tekitada, samas kui ise saab näppu harjutada.
Hiljem sai ka traadiväänamise algtõed omandatud, kuid valmisasjade esitlemist peate veel ootama.

Täna hommikul aga lõpetasin veel Krissu sallkrae.

Kasutasin Steinbach Wolle Jumbo lõnga ja 3.5 vardaid. Mustriidee Epsteini raamatust. Sedasama kasutas ka Ampsak oma sallkrae juures. Mina tegin pisut teisiti. Tegin 1:1 sooniku proovilapi. Ja venitasin ta maksimaalselt laiaks ja võtsin nii mõõdu. Samuti mõõtsin lapse peaümbermõõdu ja nendest kahest kokku arvutasin krae jaoks vajalikud silmad. Need korrutasin kahega ja ümardasin lähema 14kordseni ning hakkasin mustrit kuduma – ringselt. Kokkuvõtmiste real kudusin silmad kahekaupa kokku ja jätkasin 30 rea 1:1 soonikuga. Lõpuks kudusin pahempidise võttega silmad maha.

Nüüd siis uued toimetused!

Kristella tegi nodsu juurde Puhhi teemalise kaardi ka. Minu arust tuli see väga vahva välja.

Ja siis tuli tal ükspäev suvilas mängides selline idee:

Et siis haarati koju kaasa peotäis pisikesi kive ja hommikul ärgates esimese asjana asuti triibutama üht wc-paberirulli. Järgmisena tegi ühele poole põhja alla, pani kivid sisse ja teise poole liimis niisama kinni (nagu kreemituub, nagu ta ise kirjeldas oma ideed või kujutlust asjast).
Minu jaoks oli aga kõige üllatavam asja juures see, et väikevennale see vidinas hullult meeldib. Muudkui käib ja kõristab. Ei oleks sellist vaimustust oodanudki.

Ja ise sain lõpuks ette võetud nokatsi oma lapsele. See on siis kombineeritud ja edendatud mitmest ideest: mütsiosa Aeti õpetusest, tagakinnis Elsa juhistest viimases Pere ja Kodus (ma lihtsalt suures laiskuses mõtlesin, et siis äkki järgmisel aastal pole uut mütsi veel vaja teha) ning noka aretasin ise (panin tuleviku tarbeks selle endale kirja ka, kui huvilisi on, siis võin ka siia lisada). Müts siis ise selline:

Olin kaval ja kasutasin juhust, kui poiss aknast väljastoimuvat uudistas. Siis ta püsis enamvähem paigal. Viimasel pildil on müts juba viltu sakitud aga poiss ise oli nii ägeda näoga, et ma kohe pidin selle pildi ka kollaazhi lisama.

Kuna noka heegeldusskeemi järgi oli siiski piisav huvi, siis sai see hiljem lisatud:

…aga nüüd siis minu tehtud noka juhend:

Reakõrguseks on kinnisilma puhul 1 õhksilmus, seda pole mul iga rea juures märgitud.

1. 37 ks ainult esimesse aasa
2. 2 kokku, 10 ks, 2 ks järgmisesse, 11 ks, 2 ks järgmisse, 10 ks, 2 kokku: 37 s
3. 2kokku, 5 ks, 2 ks järgmisse, 10 ks, 2 ks järgmisse, 10 ks, 2 ks järgmisse, 5 ks, 2 kokku: 38 s
4. 2 kokku, ks rea lõpuni, lõpus kaks viimast jälle kokku: 36 s
5. 2 kokku, 10 ks, 2 ks järgmisesse, 10 ks, 2 ks järgmisse, 10 ks, 2 kokku: 36 s
6. 2kokku, 5 ks, 2 ks järgmisse, 9 ks, 2 ks järgmisse, 10 ks, 2 ks järgmisse, 5 ks, 2 kokku: 37 s
7. 2 kokku, ks rea lõpuni, lõpus kaks viimast jälle kokku: 35 s
8. 2 kokku, 10 ks, 2 ks järgmisesse, 9 ks, 2 ks järgmisse, 10 ks, 2 kokku: 35 s
9. 2kokku, 5 ks, 2 ks järgmisse, 9 ks, 2 ks järgmisse, 9 ks, 2 ks järgmisse, 5 ks, 2 kokku: 36 s
10. 2 kokku, ks rea lõpuni, lõpus kaks viimast jälle kokku: 34 s
11. aassilmus, 2 kokku, 28 ks, 2 kokku: 30 s
12. aassilmus, 2 kokku, 24 ks, 2 kokku: 26 s
13. aassilmus, 2 kokku, 20 ks, 2 kokku: 22 s
katkesta lõng ja peida ots.

Keera müts teistpidi ja hakka sama mustri järgi otsast peale. Enne heegeldamata jäänud (tagumised aasad) on nüüd jälle esimesed. Heegeldatud pind hakkab tahestahtmata ühest ääres ühtepidi ja teisest äärest teistpidi rulli tõmbama, siis see nn poolevahetamine tasakaalustab.
Kui nn teine kiht nokka on heegeldatud, siis tegin tervele mütsile tiiru kinnissilmadega peale. Nendega sai nokakihid omavahel äärtpidi kinni heegeldatud.

Minul oli kasutada miski G-B Color nr 2 lõng ja nr 3 heegelnõel. Seega selline topeltnokk hoidis piisavalt kuju minu soovide rahuldamiseks. Aga kui on tegemiste peenema materjaliga, eks siis tuleb mustrit kohandada ja kahe kihi vahele võib lõigata plastikust kaantest tugevduse.

Sometimes new cards come along and old dreams are deceased.

Eelnev on vaid väike mõttevälgatus sõnadega mängides. Kusjuures nende sõnadega seoses on mul midagi siia ka kirjutada. Ma käisin täna mitmes kohas: linnas, selveris ja Tapperis. Ei tundu eriti huvitav? Ikka juhtub. Minu arust oli siiski väga huvitav ja kogemusterikas päev.

Ärkasin hommikul hilja ning mõne aja pärast jõudis ema koju ja küsis kas ma linna ei läinudki. Meenus Simple Session Summer. Varsti olingi Eerikuga linnas, vaatasime rattasõitu. Park nägi võimas välja kuid tujurikkujaks oli vihm. Möödus veidi aega ja mulle saabus sõnum. Minu tellimus oli kohal. Ma ei suutnud oodatagi kuni ma Tondi selverisse jõuan ja  oma paki kätte saan. Ilm oligi nii vilets, et me suundusime sinna teele. Selveris aga sain esmakordse kogemuse SmartPost automaatidega. Põhiliselt tuleb sisestada puutetundlikule ekraanile info, et tahad pakki kätte saada vajutades “nupule” ning sisestades koodi näitab automaat kummal pool asub sinu pakk ja järgmisel vajutusel avaneb uks. Kõige muljetavaldavam oligi see kuidas uks ise avanes. Pakk käes läksime Eeriku juurde seda avama. Peale paki avamist oli lõbus mullikilega hullata… (kes ei armastaks mullikile). Pakk sisaldas kolme Bicycle punase tagusega kaardipakki ja ühte Bicycle Ghost Deck’i mis on Ellusionist firma poolt disainitud erilised ja kohutavalt hea viimistlusega kaardid. Olin veel veidi Eeriku juures kuid siis otsustasin kodu poole pöörduda.

Umbes tunni pärast helistas Magnus ja ütles, et ma tuleks Eeriku maja ette. Krabasin videokaamera ja läksin teele. Me suundusime Tapperisse. Vaatasime umbes kolm kehva või peaaegu head bändi ära (tasuta kontserdi üle ei saa nuriseda) ja siis oli aeg lavale minna. Jah, kuulsite õigesti, mina pidin lavale minema. Nimelt olin mina Deceased Dreams on stage cameraman. Ja teate mis? Mul oli kohutavalt lõbus kogu seda asja filmida. See pool tundi oli üsna tore töö. Lihtne tegevus ja hea muusika. Kõige naljakam kogu asja juures on võib-olla fakt, et minu kaamera aku sai tühjaks täpselt viimase noodi ajal. Paar hüvastijätu sõna jäi filmist välja kuid see polegi kõige tähtsam. Kõik pool tundi on lindil ja minul uhke tunne väita, et mina olen selle salvestanud.

Kaardid. Nagu näha.
Nõel: 3 & 7 round liner, 15Magnum2
Tint: I True Black, I Aquamarine, I Co-Co

Cards. Obviously.
Needle: 3&7 round liner, 15Magnum2
Ink: I True Black, I Aquamarine, I Co-Co

Tegin kaardi. Kuna poed on tühjad, lapsed haiged ja eriti kuskil kolamiseaega pole.

Kasutasin Anne Geddesi kalendrit, mis taga enam teha, eks Ja August saatis kunagi jalajäljekesi.

Üle väga väga väga pika aja, kui just jõulud ja bookimajandus välja jätta, tegin ise ometigi ühe kaardikese. See on selline pisike, pisike ja läheb ühe Pereklubi kasutaja sõbraraamatusse.

Kaardike kotikese ja liblikatega vol1.

August – aitähh sulle liblikate eest!!

Ja juba teistkorda täna pean ma kiruma oma meest, kes jättis fotoka kontorisse ja kimas ise minema :S Skänner ei tee väga head tööd…Värvide suhtes eriti! Tegelikult on taust helelilla ja liblikad neoonroosad!

Päev 2

Vahetasin pildi ära, nüüd peaks olema nagu päris. Ja täna tegin olude sunnil veel ühe kaardikese. Ka ühele pereklubikale

Kaardike liblikate ja kotikesega vol2

Täna taaskord juttu Google Earthi kaudu vaadeldud huvitavatest nähtustest, näiteks õnnitlus Leninile.

Pärnus on pikka aega räägitud sellest, kuidas Nõukogude Liidu piiri tähistamiseks ehitati kunagi toonases 9. mai rajoonis majad CCCP-i kujuliseks, et ikka šeff ja uhke sümbol oleks.

Aga helikopteriga linna kohal sõitnud ei ole ja kuidas sa seda muud moodi ikka live’s kontrollid. Ma googeldasin seda linnalegendi juba mõned aastad tagasi, aga viiteid on vähe ja pildiotsing ei anna mingit vastet.

Elagu Google Earth ja muud kõrgustest tehtud pilte pakkuvad kaardid, näiteks maa-ameti oma. Selgus, et CCCP just päris ei ole, aga CCCI küll (pildil diagonaalselt langevas joones):

Ja ongi mu kaardisahtel üle pika aja jälle tüni. Siit mulle õppetund – skännida tuleb regulaarselt ja tihti! Iseasi kas ma sellest nüüd midagi ka õpin.

Aga kaardid siis.

Kõigepeal mõned, mis mu vanemad Austriast mulle tõid. Siis viimased lastega kaardid ning siis kõik muud segamini.

PK Mildredilt sain neli imearmsat Anne Geddesi kaarti! Siin nad on.

NB! Keda huvitab, miks pildid kaartidest viimastes postides nii väikesed on, siis teadke, et ma olen lihtsalt laisk. Pealegi ei tea ma kas on mõtet palju vaeva nähaja neid ükshaaval kõiki siia suuren apanna. Vb keegi ei vaatagi üldse neid?

Kõigepealt näian imeilusa kaardi, mida sain Luskinilt:

Oliyks saatis mulle notsut:

Kaardisõber Vudu saatis mulle ka notsud ja kleepsud:

Kaardisõber Anneli65 saatis mulle kaks jõulukaarti, sel aastal on tõepoolest ilusad kaardid müügil:

Päikseke saatis sellist päikesepaistelist kaarti ning igasugust nänni :

Ning Trishka üllatas mind sellise vahva kaardiga, mille peal on jällegi notsud :

Oi kui mõnus päev oli täna!

 Sain PK kingituste vahetamise raames oma kingituse kätte! Peab mainima, et päkapikk tegi kõvasti luuramistööd ja tegi mulle väga mitmekülgse kingituse! Marra siis oligi minu päkapikk ma sain Body Shopi maasikalõhnalise komplekti kehale, Kaalujälgijate shokolaadihõrgutiste raamatu, kaarte ja shokolaadi! Oh kui õnnelik ma olen! tahaks laulda ja tantsida – nii hea meel! 

 Sain täna ka mitu pakki rändavate bookidega. Ning minu superilusad taeva ja päikeseloojangute albumid jõudsid ka koju!

Eelmisel nädalavahetusel saime aga Tallinnas Päikesekesega kokku, titad said ka omavahel tuttavaks – nii lahe kohtumine oli minu arvates Sellel nädalavahetusel saame aga Muhviga kokku, juba ootan kannatamatult!

Kaalujälgimisest täna ei räägi, ma juba häbenen – täna sõin kõike mida hing ja kõht ihaldasid ja piiramatus koguses. Kuidagi läks asi käest ära täna – no ei saanbud ma selveris rahulikult kõndida kookide letist mööda. Ei oleks pidanud tühja kõhuga poodi minema, siis ehk jääksid rummi ja vaniljekreemi koogid ostmata.

Täna sain lausa kaks üllatust klubikatelt

See ilus ja uus minu kogus kaart on saadetud kalli mitte-ametliku kaardisõbra Oliüksi poolt! Aitäh sulle, minu salajane sõber!

Ja Katikas lausa šokeeris mind täna Nimelt esiteks ma vaatasin, et kui ilus ümbrik on mu postkasti potsatanud – ümbrikul olid kaua aega ihaldatud Pokumaa margid! Kuid see on esimene kiri, millel olid need margid! ja siis kui ümbriku lahti tegin – sain ma näha kolm uut (!!!) mu kogu jaoks sea kaarti! Oh kui hea meel mul on!

А мы не сеем и не пашем, не валяем дурака, над собой трусами   машем – разгоняем облака!
Rikutud nagu ma olen sattusin täna vaimustusse kaardist, mida saatis Kriztel mulle Pirqu tellimusel Naeratuse RR raames Mõtlesin, et hakkaks nüüd kondoome koguma lisaks majakatele ja põrsastele Nii et kellel on kondoomidest kaarte, saatke neid aga mulle!

Lisaks sellele sain veel kallilt Tondinahalt 2 ilusat kaarti, üks on seakaart ja teine on majakaga. ja ümbrikul olid ilusad margid!

Veel sain ma laheda kaardi Oliyksilt, kes ikka hoolitseb mu sigade kogu täiendamise eest! aitäh!

Täna ärkasin ja vaatasin aknast välja – täitsa lumine ilm… lumi langeb taevast alla ja kõik on nii ilus. Pildistasin ka:

Viimased päevad olid kaardirohked – kaardisõbrad ei unustanud mind Sain lõpuks ometi ka Kartost tellitud asju – nüüd saan osa neist Terakesele saata Inglismaale.

 Tahaks öelda Muhv’ile suur tänu abi eest! Ning samuti selle ilusa kaardi ja muu nänni eest, mida pole pildistanud:

Anneli65 saatis mulle vot sellise kiiksuga ja kiisuga kaarti :

Tondinahalt sain kaarti, kalendri 2008-ks aastaks ja kleepsud:

Päikseke saatis mulle Moulin Rouge kaarti, oh kuidas ma tahaks sinna kunagi lennata ja jalutada .. ja vaadata ringi ja pildistada..:

Yanna saatis mulle TAG-i raames must-valget kaarti ja millises ümbrikus!!!! Täitsa hämmastav kui ilus:

Pimmi saatis mulle TAG-i raames muumisid no ja muidugi on see tõeline katsumus – vaadata torti ja olla samal ajal tubli kaalujälgija!

Astrid saatis vot sellise muinasjutulise kaardi:

Tupsuemme saatis mulle väga ilusa üllatuskaardi! Kaardil on kujundatud majakas, mis ühe nurga alt on pävavalguses ja teise nurga alt – öösel

Ja veel sain ma Mimi soovitusel ja Pirqu seda teostas Naeratuse RR raames kaarti, ja see oli siis selline lahe must-valge kaart:

Aitäh kõigile, tänu kellele on mul tuju hea!!!!!!

Oli eile selline päev. Siga-lahe päev Sest ma sain Terakeselt ja uuelt kaardisõbralt Päiksekeselt kaarte, millel on kujundatud ilusad sead

 Veel sain ma üllatuskaardi Pimmilt:

siin on Terakese kaart:

Ja siin on Päiksekese kaart:

Aitäh teile, mu kallid sõbrad, teie muudate mu päevad rõõmsamaks!!!!!!!!

Kahjuks pixel-ist ei leidnud enam seda ülevaadet. Parimad, nunnumad, halvimad, koledamad.

Väga hea valik kuuski ja toredaid kuusemüüjaid oli Lauluväljaku mereväravas. Seevastu Pirta Selveri parklas oli jamps. banaaniahv