Selline oli minu marsuut Kadrinast Tartusse. Kokku ~150 kilomeetrit. Jõudsin küll elusalt Urgu aga ma ei taha enam mõnda aega nüüd hääletada. Lallud said märjaks ja ninnus on nohu. Ja talv on kurjast. Mingi Kadrina needus ma ütleks. Aga pole hullu – elu läheb edasi.

Afäärus Elesgalus:

Kõik, mis juhtub Kadrinas, jääb Kadrinasse. Ometi on liikvele pääsenud kuulujutud, et Mialeel on Curuniriga teema. Kuid see ei ole kõik, mis Elesgalis vahepeal toimunud on. Nimelt astusid täna(01.09.2007) õndsasse platoonilisse abiellu Mialee ja Taliesin Toomas. Kas keegi saab üldse aru, mis toimub?

~s~

Kultuur:

Käisin TARTUFF’i raames Athenas vaatamas filmi “Kuradi mängumaa”, mis rääkis väga ehedalt amishite elust. Vaatasin, et oktoobri lõpu poole lavastub teatris No99’s Toompere “Kommunisti Surm”. Peaks lähiajal pileti muretsema. Ja Vanemuises etendub “Fantoom”. Kust küll see raha tuleb?

~s~

Raamatud:

“Azumanga Daioh” paistab päris huvitav olevat. Ja R.Hobbi raamatud tuleks ära osta. Ning “Wallflower” mangaseeria tuleks ka lõpuni ära osta. Ja keegi peab veel Freudi ka lugema. Kust see aeg tuleb? “Töötamine öösiti on veider vabadus” aga muud vist ei jää üle. Mina olengi väike tropike.

~s~

Ja tarkusepäevongi möödas. Kas tunnete end targemalt? Ma ei usu eriti sellesse, kui tunnete end targemalt, siis te kujutate seda endale ainult ette. Aga vahet pole. Liblikad ja äikesepilved. Taevas on pilvitu, hetkel vähemalt. Edu teile väikesed muidusööjad ja logardid. Elage enda mitte teiste elusid.

Teie armastav ja hooliv,

Milady.

Kadrina lahendas kõik ja ei mitte midagi. Mul on teadmised ja samas ei tea ma mitte midagi. Ja austusest ma ei küsi midagi.
Austust ja usaldust sõpruse asemel lubas üks inimene. Ja see pani mind mõtlema. See pani mind mõtlema, et mida ta mulle pakub. Meie vahelist tutvust ei ole kunagi sõpruseks saanud nimetada. Nii et kas see tähendab, et ma jäen kõigest ilma või on mul rohkem kui teistel.
Igavesti neljas – ja ma olen sellega leppinud. Mis mul muud üle jäeb.
Suutmatus ja segadus. Ning igatsus. Igatsus avaldamise järgi.
Ma tahaksin karjuda kogu maailmale mida ma tunnen tegelikult aga mis mõte sellel oleks?
Mul on inimesed, kes nimetavad end minu sõpradeks – aga nad ei ole ju seda? Kuidas sa saad nimetada ennast kellegi sõbraks, kui sa ei ta inimesest mitte vähimatki? Hinge teeb kurvaks.
Ma olen teile olemas. Ja kuulan teid endiselt. Keegi ju peab olema Elesgali Mialee. Kes siis muu kui ikka mina.
Naeratage kõik ei ole nii hull kui ta paistab…