Nyyd on siis k2es. Katkematu mootorrattah22l ja veateade “No operating system found”. Mis t2hendab p6him6tteliselt seda, et… Hyvasti mu foto(t88tlus)ladu, hyvasti  mu lemmiksarjad ja -filmid, hyvasti suur hulk konspekte, kirju, tabeleid ja… Jah, ka umbkaudu 85% valmis olnud seminarit88.

Muus osas on lisaks HDD-le puhas ka mu laup2eva6htune m2luleht, meie kapriisne kriisearmastav boss on tagasi ja vamistab Baole meie viimastes proovides enne rahvusvahelisel festivalil esika tegemist peavalu ja (nyydseks juba) eile v6tsime tsello ja v2ikese impro-performance’iga Tandarica teatri ees vastu Melanie uue toakaaslase Pedro.

Nyyd on meid siin kapriisse netiga korteris kolm ja 2 Vitamins T projektis kuus vabatahtlikku. Bogdania peaks saabuma kuu l6pus. V6i nii v2hemalt meile viimati 8eldi. Ausalt8eldes ma yldse ei imesta, kui ta ei j6uagi kunagi siia v6i tema asemel tuleb keegi teine v6i kolmas v6i neljas v6i… Nii need asjad siin Rumeenias, ACTORi organisatsioonis igatahes k2ivad.

Kui Rumeenia post tahtis, siis nyydseks peaksid Liisil, Virgel, Kadril ja paaril inimesel veel minult postkaardid olema. Ehk l2ks teil paremini, kui minul politseiameti karistusregistriga, mille infot enda kohta ma juba kuu aega ootan… Ja seda teadmata, kas nad mu avalduse posti teel yldse k2tte on saanud. Meilidele olid nad kyll ysna usinad vastama, peaks vist uue j2relp2rimise tegema, kui meie koridoriarvutil j2lle hea hetk juhtub olema.

—
V2hemalt k6ik Bleachi ja GG senised osad j6udsin enne MiniMe surma 2ra vaadata…

Teadlased on leidnud tõendeid millegi suure olemasolust väljaspool meie universumit, mis paistab meile mõju avaldavat. See võib olla kinnituseks mitmete universumite eksisteerimisest.

[+] Leiti tõendeid mitme universumi olemasolu kohta

Iga päev pitsitab kuskilt natuke. Vahel nii vähe, et ei pane seda peaaegu tähelegi. Peaaegu. Ma vist ikka ei oska asju ega inimesi piisavalt hinnata, kui nad minuga samas hetkes on. Mul on hoopis imal mood minevikus või tulevikus elada. Kuigi võiks ju rohkem olevikule keskenduda.

Viimasel ajal olen nii mõnelegi oma kummalist NY-igatsust kurtnud. Seal olles olid proportsioonid õiges hetkes elamisega õiges kohas. Vahel küll tuletas Eesti ennast meelde, aga hetkes elamine oli selle reisi vältel õiges kohas. Ja nüüd…

Ma ei teagi tegelikult, kas igatsen Suurt Õuna, Miamit ja Puerto Ricot või lihtsalt seda aega ja tunnet, mis oli seal ja siis. Hea oleks muidugi tagasi minna ja seal aru saada, mis teema on või oli. Kas siis on ka kõik Õige ja hea või on sellele kõigele lihtsalt hea tagasi mõelda.

Võibolla on asi lihtsalt inimloomuses, selles, milline see on aegade algusest saadik olnud. Et alati tahaks kiiremini, kõrgemale, kaugemale. USA oli ehk piisavalt kaugel ja piisavalt eriline, et see siis ja ka nüüd õige tunduks.

Praegu, samas maailmajaos, sarnaste inimestega, ei tule see ehk lihtsalt välja. Ja kes teab, ehk aasta pärast mõtlen oma Rumeenia-ajale tagasi ja ohkan, kui tore siis oli. Või hoopis… Ma ei teagi, äkki lihtsalt ohkan ja teen edasi oma mittemidagitegemisi. Või siis tegemisi.

Äkki ma õpin selle kunagi ära. Et vaadata alati enda ümber õiges ajas, mitte selle pilguga, et midagi mineviku või tulevikuga võrrelda. Jah, ära on muidugi hea saada, aga oluline on ka see, kust ja kuhu ära saada, kuhu ja kuidas edasi liikuda. Ja selles suhtes õigete otsuste tegemisest… Ma ei tea, kas ma veel aru olen saanud.

—
Yesterday is history, tomorrow is a mystery and today is a gift. That’s why it’s called the present.

The theme of gender-changing, whether by one’s own hand or choice or by another’s, occurs frequently in Hellenic mythologies. It is accompanied, often, by gender-reversal; by gods and daimones acting as the opposite gender, rather than actually becoming the opposite gender. Part of this is undoubtedly due to the gender fluidity of the gods (and certain gods in particular), and part to the necessity of their act for their own gain, or for the gain of the entire kosmos. In this essay, I will be discussing, in-depth, the three most notable occurrences of gender-changing – Hermaphroditos’, Agdistis-Rhea-Kybele’s, and Attis’.

The most memorable case of gender-changing is that of Hermaphroditos, the god of hermaphrodites, effeminate men, masculine women, transsexuals, transgenders, etc. Hermaphroditos’ gender-change (or, more correctly, gender-merge) is also his primary mythology. He is rarely named in the literature that points to the Erotes, although he is numbered among them, both by his parentage and divine function; and even the mythology of his birth is short and barely-considered. His pre- and post-merge mythology is barely touched upon; despite his Olympic parentage, he seems to have been all but forgotten by the Classical writers, in all respects other than detailing his merge with the nympha Salmakis.
Hermaphroditos (or Atlantius, as he was once/otherwise known, according to Hyginus, Fabulae, 271), ‘whom in Mount Ida’s caves the Naiades nurtured’ (Ovid, Metamorphoses, 4.28ff), was a youth comparable in beauty only to Adonis, Ganymedes, Endymion, Hyakinthos, Narkissos, Hylas and Khrysippos. It is interesting to note, here, that several of these most beautiful youths–Adonis, Hyakinthos and Ganymedes and, to a lesser extent, Hylas–all experienced a gender reversal, which will be discussed in Gender-Reversal in Gods and Daimones.
When he was fifteen–’when thrice five years had passed’ (Met, 4.28ff)–Hermaphroditos ventured from Mount Ida, ‘eager to roam strange lands afar’ (Met, 4.28ff), and eventually came upon Salmakis’ ‘limpid shining pool’ (Met, 4.28ff). Salmakis, upon seeing the beautiful youth, declared her love for him. He, who ‘knew not what love was’ (Met, 4.28ff), rejected her as she ‘besought at least a sister’s kiss’ (Met, 4.28ff). Pretending to accept his rejection, the nympha Salmakis withdrew from sight; and Hermaphroditos, thinking himself alone, stepped into her pool and ’stripped his light garments from his slender limbs’ (Met, 4.28ff). Salmakis watched him until he dived into the pool; and that–in succumbing to the pull of her water–made him hers, seemingly, for she ‘flung aside her clothes and plunged far out into the pool and grappled him’ (Met, 4.28ff). Hermaphroditos struggled to free himself and, at last, she managed to gain such a hold on him that ‘her clinging body seemed fixed fast to his’ (Met, 4.28ff), and she beseeched the gods to never let their bodies part. The gods (though it is unknown which gods) accepted the prayer and ‘both bodies merged in one, both blended in one form and face . . . they two were two no more, nor man, nor woman–one body then that neither seemed and both.’ (Met, 4.28ff) Hermaphroditos, now merged with Salmakis, emerged from the pool, saw that ‘the waters of the pool, where he had dived a man, had rendered him half woman’ (Met, 4.28ff) and beseeched his divine parents, Hermes and Aphrodite, that ‘whoso in these waters bathes a man emerge half woman, weakened instantly’ (Met, 4.28ff). His parents agreed; and ‘drugged the bright water with that power impure’ (Met, 4.28ff).
Diodorus Siculus described Hermaphroditos, after the merging with the nympha: ‘Some say that this Hermaphroditos is a god and appears at certain times among men, and that he is born with a physical body which is a combination of that of a man and that of a woman, in that he has a body which is beautiful and delicate like that of a woman, but has the masculine quality and vigour of a man.’ (Diodorus Siculus, Library of History, 4.6.5.) Diodorus Siculus then continued to note that ‘there are some who declare that such creatures of two sexes are monstrosities, and coming rarely into the world as they do they have the quality of presaging the future, sometimes for evil and sometimes for good.’ (Library of History, 4.6.5.)

The above quote of Diodorus Siculus can be applied, in turn, to the monster-god Agdistis, born of the Phrygian Sky God and Earth Goddess–Ouranos and Gaia–who would later become Kybele, equated with Rhea as Rhea-Kybele, mother of the gods.
Agdistis was, according to Pausanias, born when Ouranos (or, rather, the Phrygian sky god – who Pausanias equates with Zeus, strangely), ‘let fall in his sleep seed upon the ground, which in course of time sent up a Daimon, with two sexual organs, male and female.’ (Pausanias, Guide to Greece, 7.17.8.) Fearing Agdistis–the bi-sexed, and therefore aggressively, and by some accounts, literally insanely, sexual god–the other gods ‘cut off the male organ’ (Guide to Greece, 7.17.8), thus effectively changing Agdistis, a bi-sexed god, to Rhea-Kybele, a solely female god. An almond tree grew from Agdistis-Kybele’s castrated organ, and a nympha daughter of the river-god Sangarios ‘took the fruit and laid it in her bosom, when it at once disappeared, but she was with child.’ (Guide to Greece, 7.17.8.)
The child born was the youth Attis; and as he grew, his beauty, which was ‘more than human’ (Guide to Greece, 7.17.8) drew Agdistis-Kybele’s eye. She fell in love with him; and he ‘conquered the towered goddess with pure love’ (Ovid, Fasti, 4.222). Attis swore to her that he would ‘desire to be a boy always’ and that if he ever cheated, the one ‘I cheat with [will] be my last’ (Fasti, 4.222). He cheated, either by having an affair with the nympha Sagaritis (Fasti, 4.222) or by an attempt at marrying a king’s daughter (Guide to Greece, 7.17.8).
Agdistis-Rhea-Kybele, in divine wrath and madness, either then killed Sagaritis–by cutting down the nympha’s tree; ‘her fate was the tree’s’ (Fasti, 4.222)–or showed up at the wedding of Attis and the king’s daughter, whilst ‘the marriage-song was being song’ (Guide to Greece, 7.17.8); either version, though, caused Attis to descend into instant madness. Attis ‘bolts to Dindymus’ heights’ (Fasti, 4.222) and ‘went mad and cut off his genitals’ (Guide to Greece, 7.17.8), until ‘no signs of manhood remained.’ (Fasti, 4.222.) According to Pausanias, she then ‘repented of what she had done to Attis, and persuaded Zeus to grant the body of Attis should neither rot at all nor decay’ (Guide to Greece, 7.17.8); effectively, then, immortalising him.
This myth–beginning with Agdistis’ conception and ending with Attis’ immortal rebirth–has several common themes. The first, of course, is gender-changing; Agdistis, the bi-sexed, became Rhea-Kybele, a mother goddess, and simultaneously impregnated Sangarios’ nympha daughter, and thus became a father goddess, too. Attis, the boy born of the nympha and Agdistis’ castrated genitals, castrated himself, in turn, and ‘became a model: soft-skinned acolytes toss their hair and cut their worthless organs’ (Fasti, 4.222), thus effectively changing his own gender - and although his gender was changed by his own hands, it was caused by Agdistis-Rhea-Kybele. The second important theme is accidental pregnancy: the Phrygian Sky God’s/Ouranos’ impregnation of Gaia, the Earth, creating the bi-sexed Agdistis; and then Agdistis’ castrated genitals’ impregnation of Sangarios’ daughter, creating the lovely Attis. The entire myth continues the theme of ‘creatures of two sexes are monstrosities’, as suggested by Diodorus Siculus; and is a reoccuring theme within Hellenic mythology. Perhaps the other gods are wary the raw, fertile, mad power of bi-sexed gods; or, perhaps it was simply the prejudices of Classical society, made into divine acceptance through the mythos.

In Gender-Reversal in Gods and Daimones, I will be further exploring the gender switches in the Greek mythos; including Zeus’ gender-switch into Artemis, Adonis’ androgynous nature, Ganymedes’ and Hyakinthos’ apparent femininity and feminine values; and others.

Niech będzie, że dzisiejsze posty będą przypominać to co jeżyło nam włos na głowie. ;P Program ten poruszał tematykę niewyjaśnionych zjawisk paranormalnych. Wcześniej już pisałem, że lubię tą tematykę także program oglądałem, choć nie zawsze, szczególnie po zmianie emisji programu na późniejszą godzinę. Jako, że byłem jeszcze wtedy dzieciakiem także często bałem się to oglądać ale oglądałem. Pamiętam, że jakiś czas po odcinku o antychryście chodziłem uzbrojony w drewniany krzyż i wodę święconą. Najbardziej straszna chyba w tym wszystkim była muzyczka z openingu – brrr.

Fragment odcinka z pierwszych lat emisji:

Warszawscy studenci działają w kosmosie! Dzięki ich zaangażowaniu na Politechnice Warszawskiej powstał łazik marsjański.

Łazik marsjański Skarabeusz to jeden z projektów powstałych dzięki zaangażowaniu Studenckiego Koła Astronautycznego przy Wydziale Mechanicznym Energetyki i Lotnictwa Politechniki Warszawskiej, a prezentowanych podczas Dni Otwartych uczelni (14-15 listopada).
Jak zapewniają konstruktorzy, Skarabausz to popis nowoczesnych technologii i jeden z najbardziej zaawansowanych projektów studenckich na świecie. Obok nowego modelu kosmicznego robota powstaje też pierwszy polski satelita – PW-Sat, który wkrótce wyruszy na orbitę.

Więcej przeczytasz tutaj.

“Było sobie…” jest serią edukacyjnych filmów animowanych dla dzieci i młodzieży. Lubiłem to, a z racji tego, że w tym samym czasie nie było nic lepszego w tv, to chcąc nie chcąc poprzez oglądanie tego, mimowolnie uczyło się czegoś nowego na temat poruszany w odcinku.

W skład całej kolekcji wchodziły następujące pozycje:

Był sobie człowiek.

Był sobie kosmos.

Było sobie życie.

Były sobie Ameryki.

Były sobie odkrycia.

Byli sobie odkrywcy.

Po tytułach można się domyśleć o czym traktuje wybrana seria.

Oojaa. Ma ikka oskan ennast aeg-ajalt mässida asjadesse, mis mu enda eluga kuidagi seonduvad. Alles ükspäev siin rääkisin Kadrile, kuidas see olekski mu elu – juhul, kui mul oleks shitloaded vanemad ja palee, kus elada. Situatsioonid on tuttavad, tüübid, kes meeldivad, samasuguse iseloomuga ja nii edasi. Kohati hakkab isegi õudne.

Nojah, võibolla ma meelitan ennast sellega (Kadri on muidugi arvamusel, et ma teen endale ülekohut samastudes valede inimestega, kes tegelikult absoluutselt minu moodi pole – kuigi, tõsi, sisemiselt oleme kõik manipuleerivad mõrrad). Võibolla mitte. Aga see ei välista fakti, et mulle meeldib jälgida, mis toimub.

Nüüdseks olen kaks ja pool hooaega klippe läbinud ja alustasin täispikkuses osade jälgimisega sarja algusest alates. Ja ei kurda, ei kurda, ei kurda. Natuke itsitama panevad ainult mõtted, kuidas meie elu siin Rumeenias sarnaseks kujundada. Vaese mehe GG on tegelikult omast käest võtta. Tuleb lihtsalt oma bossi moodi manipuleerivaks mõrraks hakata ja elu ongi kohe jälle draamat täis. Muudmoodi nagu enam ei oskakski. Kuradi elukogemus!

—
XOXO

od nienawidzeń
on-dnie-nawidzeń
od nienawidzeń strzeż nas, panie gwoździ i rdzy

drżyj
niech się tli

wyrwij się
błyszcz

pulsuj
od-zieloności wzwyż

niech się tli i drży

półprzymkniętych oczu mgłą

(za obraz, za moje chęci dziękuję nionio i jej fotoblogowi)

Kinderdinge – Kinder entdecken ihre Welt

Hier finden Sie außergewöhnliche Spielwaren, Holzspielzeug und Spielsachen mit langanhaltendem Spielwert. Ausgesuchte Kinderlampen, Kinderteppiche und Kindermöbel finden Sie genauso wie Kinderspiele und Kinderbücher, CDs und Lernspiele. Gut geordnet, viele Marken.

Ecke mit Sonderangeboten.

dziś jestem
dziś mogę
teraz
to właśnie teraz
teraz jestem i mogę być

political fiction
Ikar z Dedalem pod Iglicą
na torach mgła
ten pierwszy w depresji
kuląc się wyje ze zmęczenia
i nagle zrywa się do lotu
wznosi się
wznosi

Dedal powoli odchodzi
wpatrzony w chodnik nuci ulubioną melodię

półgębkiem rzuca obelgi

Ikar klnie na całe gardło

(całość postała dzięki nieocenionej nionio i jej niesamowitemu fotoblogowi. Jest też jej dedykowana)

Mismõttes on nii, et kui sa tahad millegi eest ära saada ja lähedki kaugele ära, siis see ei toimi? Mismõttes on mõnel võime mulle mõjuda nagu ameerika mägede vagunil käsipiduri mahavõtmine? Mismõttes, ah? Ja see on lihtsalt nii loll situatsioon, mille otsas istuda, et ei oska midagi teha.

Ja ometi on vahel nii hea tunne midagi kuulda või midagi kirjutada või kas või Carrefouris sisseoste tehes kõlaritest Coldplay’d või KT Tunstalli kuuldes naeratada ja riiulite vahel ringi kärutades kaasa laulda ja mõelda “vanadele headele aegadele”, mida mingi üksik lugu või asi meenutab.

Aga siiski. Mul on kõrini nendest poolhallutsinatsioonidest, mida ma öösiti näen. Ja mul on kõrini läbisegi vastandlike emotsioonide tundmisest. Ja mul on kõrini sellest, et mul on kõrini. Ma lihtsalt enam ei jõua. Ma pean asendustegevuse leidma, ja asendustegevus on sellega enam kui nõus. Ja ma ei tea, kas mul peaks selle pärast piinlik olema või ei peaks.

—
Pealkiri on põhjusega kahe erriga. Mõned lihtsalt ei oska eesti keelt.

Mismõttes on nii, et kui sa tahad millegi eest ära saada ja lähedki kaugele ära, siis see ei toimi? Mismõttes on mõnel võime mulle mõjuda nagu ameerika mägede vagunil käsipiduri mahavõtmine? Mismõttes, ah? Ja see on lihtsalt nii loll situatsioon, mille otsas istuda, et ei oska midagi teha.

Ja ometi on vahel nii hea tunne midagi kuulda või midagi kirjutada või kas või Carrefouris sisseoste tehes kõlaritest Coldplay’d või KT Tunstalli kuuldes naeratada ja riiulite vahel ringi kärutades kaasa laulda ja mõelda “vanadele headele aegadele”, mida mingi üksik lugu või asi meenutab.

Aga siiski. Mul on kõrini nendest poolhallutsinatsioonidest, mida ma öösiti näen. Ja mul on kõrini läbisegi vastandlike emotsioonide tundmisest. Ja mul on kõrini sellest, et mul on kõrini. Ma lihtsalt enam ei jõua. Ma pean asendustegevuse leidma, ja asendustegevus on sellega enam kui nõus. Ja ma ei tea, kas mul peaks selle pärast piinlik olema või ei peaks.

—
Pealkiri on põhjusega kahe erriga. Mõned lihtsalt ei oska eesti keelt.

Kosmische Platten

Startsocial lud ein und die Füße rutschen auf glattem Stein. Die Spiegelung ist keine Spiegelung.

Louis Crane ja Shawn Westmoreland Kansase Ülikoolist arutlevad, kas oleks võimalik tekitada kunstlikke musti auke ja neid energia ammutamiseks ära kasutada. Kindla teadmiseni nad ei jõua, sest kvantgravitatsioon võib lõpliku tõe kallutada nii ühele kui teisele poole, kuid arvavad, et see võib siiski võimalikuks osutuda. Sellist energiaallikat võidaks kasutada kosmoselaevades, mis oleksid võimelised läbima tohutuid vahemaid mõistliku aja jooksul.

[+] Blackhole Starship

Rumeenias on elu juba tihedas töörutiinis. Kui ei ole treeningut või koosolekut või kokkamisõhtut, siis oleme kambaga kontoris ja treime oma nukke valmis. Bao projekti jaoks ikka, Jordani omaga pole jõudnud veel väga tegeleda. Ja nüüd tahetakse, et ma ise enda projekti ka veel teeks. Õnneks suutsin ma Eugeniale aru pähe panna, et sel aastal ei jõua sellega küll tegeleda. Kava kui sellise, mida ja kuidas, sain ma paari tunniga paberile, nii et plaanid on õnneks olemas.

Halloween oli õudne. Jube. Kohutav. Õigemini sellele järgnev päev, sest pidu ise oli tšill. Aga mida sa teed, kui siin EI OLE normaalset lahjat alkoholi ja juua kõlbab ainult viin? Koguseid, mida tarbida ju ikka muutma ei hakka… Vähemalt esialgu ei olnud see plaanis, aga pärast eelmist nädalavahetust peab seda kava vist muutma hakkama. Sest mul ei ole elu sees nii halba pohmelli olnud. Ja ei taha ka enam. Isegi esmaspäeva hommikul olid veel jääknähud olemas.

Aga vahel, öösiti, on aega muu maailma peale ka mõelda. Eesti uudiseid vaadates tuleb paratamatult meelde, et Marten läks ju staarisaatesse ja siis tuleb kursavenda guugeldada ja tunnustavalt pihku itsitades intervjuusid jälgida. Ja respekt muusikalises mõttes kasvab iga looga, mida siin kaugel maal õnnestub kätte saada. No ma TEADSIN, et ta on väga hea, aga et NII hea… Ja kui saadete lõpus on ka televaatajatel selge pilt, kelles staarimaterjali on, siis tuleb pidu meie õuele.

—
Ja pidu tuleb nii ehk naa