This is a really sweet jazzy house track.  It’s brought to you wonderfully by Tortured Soul.  The 3 piece house band from BK (Brooklyn), always delivers soulful beats and good feelings.

I was lucky to see them one NYE in SF.  They hosted a dope performance at the DNA lounge and I got to sing along with some of my favorite tracks.  Not on stage though………just somewhere in the club with a drink in my hand and my other hand on someone’s….oh nevermind!

Let’s all sing together …..

Nonii. First things first- mul on ilus uus header. Virtuaalne aplaus Toomasele, kellest on salaja hea fotograaf saanud. Ma siiani mõtlesin, et ta sakib. Sorry.

Ma käisingi eile New Mooni vaatamas! Tegelt sellele eelnes üldse üliulme päev 4-tunnise kooriprooviga. Ma olen üllatunud, et mul on veel hääl. Igatahes, MEGAHEA film. Ma olin Chrisi üle nii uhke, kuigi ta on mingi big-time Hollywoodi režissöör ja mina olen mingi pointless pliks Ida-Euroopast (ameeriklastel on hirmujudinad praegu). Ja ma ei suutnud ikkagi ära imestada, kui hästi Catherine nad castis. Kellan ja Peter ja Ashley ja Taylor on need kõige paremad. Kellan on täiesti vastupandamatu. Nomnomiks teda väheke. Või palju. Aa, ja Taylori absid on igatahes vaatama minekut väärt. Nagu… kamoon.

Ma tean, et ma lubasin enda eelnevatest tegemistest kirjutada, aga mul ei meenu üldse midagi põnevat. Aa, ei, siiski! Tartu näitus oli, kus minu koertel olid head tulemused ja Kriss ja Ott olid ka siin ja siis sai nalja. Ja siis me käisime õhtul linnas veel ja Ott oli koguaeg vihane meie peale ja üldse. Kuigi mul lõpuks veits viskas kopa ette, et ta porises koguaeg. Aga ta on ju noor ka veel. Ja ei, ma veel lähiajal ei lõpeta Krissi kallal norimist sellepärast.

Igatahes. Plaanid tuleviku suhtes on head. Täna õhtul lähen välja, Helenaga teed jooma ja mehi arutama. Ja muid asju ka. Siis ma pean veel õppima-õppima-õppima ja pühap. on trenn ja järgmine nädal on see advendikontsert (mistõttu ma ei saa võistlustele minna. Damn.) ja igast muud kräppi ka. Pmts mul on tegemist kuni aasta lõpuni.

Aga lubatud jõulukingituste list siis.

1) All pildil olev pluus. Ma pidin puruks naerma ennast, kui ma seda pilti esimest korda nägin.

2) Bailey’s, piparmündi oma. Selle pidi Kriss kinkima. Et ta ka oma lubadust täidaks!

3)

4)

5) See kutt, keda ma ESCU koosolekul nägin. Holy shit, et nii ilusaid Eestis ka tehakse.

6) Hästi palju kohvi- ja teekohtinguid.

Aga olks, sätt nüüd! Ja parem oleks, et ma oma kingitused saan ka…

Olge musid.

When I say “Jump!” you say “How high?”

Flo Rida ft. Nelly Furtado – Jump

Andestage mulle mu pikk vaikimine. Ega ma ennast praegugi oluliselt ei paranda, aga veidi siiski. Ma tõotan pühalikult, et kirjutan varsti pikemalt ja annan teada kõigest jne. Üldiselt olen viimasel ajal tegelenud sellega, et läksin teisel katsel kooli, seekord ka edukalt. Eelmine nädal nimelt läksin esmaspäeval kooli ja teisipäeval ka, aga siis tulin poole päeva pealt ära ja siis olin teist nädalat jutti kodus. Nüüd on vaja rapsida ja asjad uuesti järje peale saada. Ahjaa, ma ei suuda ära imestada, et ma sain mata TK 3. Ma puudusin, kui nad seda osa õppisid. Aa, ja puudumine sellepärast ka sakib, et ma olen pidanud juba kahele konverentsile minekust loobuma, sest ei saa rohkem puududa. Fakit, ma ütlen. Ja elu mul pole, sest koor võtab ta ära.

Homme (loodetavasti) New Moonile. God, I can’t wait for Taylor’s abs! Nomnomnom. (Manteaterz no! )

Ja suht raske on tegelt uskuda, et TEGELT KA on kohe detsember. Ja siis kohe Soome ja siis kohe jõulud ja aastavahetus ja Tartu rahvuslik ja… Pff. Ulme. Btw, mul on kinginimekiri juba valmis. Järgmises postis saate.

Ahjaa, ja ilmetlege mu uut desktopi. I know, U all hate him.

I’m the moment between the striking and the fire.

Emiliana Torrini – Jungle drum

P.s. Ma armastan seda nime- Emiliana. So pretty.

Heute ist sie endlich gekommen. 28,50$ mussten dafür hingelegt werden. Leider durfte ich sie nur antesten da sie als Weihnachtsgeschenk meiner Mutter fungiert. Zuerst hatte ich richtig Angst nachdem ich feststellte: Die Platte hängt! Aber zum Glück ließ ich nicht locker, versuchte es weiter und die Startschwierigkeiten verliefen sich im Sand. Ein ausführliches Review schreib ich dann erst wenn sie wirklich mein ist. Hier aber mal ein erster Eindruck der Musik, da ja nunmal das Wichtigste an dem Ganzen ist. Smiling my life away ist der zweite Song der A-Seite. Viel Spass beim Hören.

Gruß 5Promille

Den Lärm, der aus einem jugendlichen Handy über den Hof plärrt und Musik sein soll. Nehme ich an. Mal ehrlich, wer hat das zugelassen, dass man sowas ertragen muss, was sich anhört wie von einem alten Kassettenrecorder durch ein Telefon gespielt???

A la fama de canallas que ya tenían los granadinos, en el 2004 se les añadió el calificativo de vagos, y de forma muy justa. “Los Planetas contra la ley de la gravedad” incluía dos temas editados con anterioridad y uno en el que Jota no cantó “por falta de tiempo”.

Carlos Hernández hizo en éste álbum su última aparición como productor justo antes de marcharse por estrés, desilusión y desgaste. Decía que era muy difícil soportar el carácter de Jota (me lo creo) yque había que adaptarse a él, a sus horario y a su estado de ánimo (también me lo creo).

El golpe de gracia es un medio tiempo muy calmado, muy limpio, con un órgano que abre uno de los mejores temas del álbum, con una batería acústica exquisita y una letra enorme.

Devuélveme la pasta es una canción que ironiza acerca de la ya escasa relación entre RCA y Los Planetas. Un clásico en sus conciertos.

Y además es imposible fue el primer single del disco. Un ritmo valls con colaboración de Izaskun (de los insoportables y ñoños La Buena Vida). Gran videoclip animado; gran letra de Jota.

La canción del fin del Mundo sigue manteniendo la calidad del álbum con tan solo tres acordes y una letra político-amorosa marca de la casa. Una de mis favoritas y de las que más suenan en directo.

Nunca me entero de nada es un joya tan pequeña que cuando acaba te quedas con ganas de más. Se trata de una cancción preciosa, dulce y equilibrada. Perfecta para escuchar cuando estás enamorado.

Experimentos con gaseosa es sin duda el mejor tema del álbum. Se trata de una revisión, pues en 2003 ya se grabó (de forma horrible) para el EP “Los Planetas se disuelven”. Un ritmo muy lento, guitarras con mucho reverb y un Jota inconmensurable para una de sus mejores canciones.

124 es  tema experimental, pero sólo accidentalmente. Se iba a tratar del primer acercamiento al flamenco serio de Los Planetas, pero según Jota, la discográfica no les dió el tiempo necesario para grabar su voz. Erik está genial a la batería.

No ardieras, además de como segundo single, sirve para mantener al disco lejos de la mugre que está a punto de llegar, aunque no sea ni por asomo una de sus mejores composiciones.

Sale el Sol es una canción acústica muy dulce pero a la vez muy fuera de lugar. Supongo que Jota estaría pensando ya en el Grupo de Expertos Solynieve.

Deberes y privilegios es otro clásico. Instrumentación nutrida por metales, cuerdas y un piano espléndido tocado por Banin.

Cumplimentando compromisos contractuales es el chiste del álbum. Es básicamente eso, una canción de relleno en un disco horrible. Canción electrónica que suma un nuevo despropósito.

Podría volver es la otra broma. El disco podría haber acabado hace dos canciones pero Jota estaba enamorado de ésta horrible versión de Bambino, y se quedó ahí. El peor cierre de su carrera.

En definitiva, uno de los peores discos de Los Planetas. Un cúmulo de despropósitos entre la baja calidad de varios temas, la portada de Aranburu (la última) con un color café realmente deprimente y sobretodo, la sensación de dejadez de una banda que cerraba una trilogía galáctica que comenzó genial con “Unidad de desplazamiento”, siguió ya un poco débil en “Encuentros con entidades” y cae en picado con éste álbum, por mucho que se empeñaran en saltarse la ley de la gravedad.

mul sulle üllatus täna :O

merje

Suhtselt unistamise lainel olen täna olnud. Anette on süüdi, aga tänud talle tegelt. Minu Sugar! Nagu ma olen tema Spice. Ja dünamiidipulk. Ja tema mu süütenöör. Ja kõike-kõike muud ka. Hea on teada, et minusugusel on temasugune, kes mind tasakaalustaks. Tõesti on hea. Südad su poole, pliks.

Aga jaaaa, unistamine. Iseenesest on suht tore, aga mingi hetk kui sa saad aru, et sa ikka tõesti paugutad väga tühja ja et sa ei hakkagi ilmselt kunagi saama, mis sa tahad, siis on veits nukker. Kuni sa mõtled, et “Sitta kah!” ja lased edasi, kus pooleli jäi. Sest KES TEAB. Võib-olla mu Mr. Imperfect satub mu kätte ja ma saan … . (Sorry! Tsensuur! Aga võite alati ette kujutada, mis seal oleks!) Unistamine on tervislik. Dream all u can!

Aa, ja mul on trummarimagnet. St et mina ei tõmba neid ligi (I wish!) aga trummarid tõmbavad mind. Näitasin täna Anettele mingi suvaka kuti pilti, et vohh, selle võtaks, mille peale Anette ütles “Einoh, ta on trummar ka ju.” Mul lõi kerge WTF’i ette, aga ta tõesti oli trummar. Ursula oma, kui täpne olla. WTF on siiamaani.

Täna käisin Liisaga linnas. Ma ei tea, kas see on mingi meie spetsialiteet, et me lihtsalt naerame koguaeg. Ka siis, kui ei ole midagi otseselt naerda. Või vähemalt naeratame. Aga tal on nii nakkav naeratus! Mis ma sinna parata saan! Igatahes, käisime rämpsu söömas ja pärast jalutasime pool tundi kesklinna ja siis jõime kohvi ja sõime jäätist ja siis läksime bussi peale, et koju sõita. Bussi peale sattusid ka Karlis ja Jonn. Kui Liisa enne sõitmahakkamist juba mulle sosistas, et “Kas ma olen loll või ma kuulsin just Karlise häält?”, siis ma ei osanud talle midagi öelda. Pärast ma nägin, et oligi nii. Ta ei olnud loll. Aga jaa, ilusad on ikka need Saaremaa poisid. Mehed. Ja okei, mitte kõik. Aga ta küll. Kahju tegelt, et tal (selline) naine on. Ja ma ikka ootaks seda väikest istumist punkris, aitäh, jah.

Ja jah, kallikesed, ma olen lõpuks KODUS. Vabandust, st löpuks.

“Laske triksid tuppa tulla. Trikoo! Trikoo!”

* * *

Your body is a wonderland…

Musidkallidpaid!

I saw so many pretty faces before I saw You… Now all I see is You.

Justin Bieber – One Less Lonely Girl

frau ami.

madämsche.

ritter vs. drache

unterlegt mit dem fabulösen matisyahu, den wir dank wireless boxen in der küche hören können. technik, die fasziniert…..

ich stehe im bad oben und höre komisch geräusche. erst denke ich “mmh…vielleicht bohrt herr ami die regalbretter an!” dann denke ich “vielleicht sägt draussen jemand holz!” und dann denke ich “oh. er übt gitarre.”

herr ami ist jetzt gitarrentechnisch bei limp bizkit angekommen.

(neulich war herr marley dran. isch sach nur “stir it up!!” du little darling.)

Okei, KES SEE ON????

Me Kätsiga oleme mingi pool tundi seda pilti vaadanud ja… No seda vaadates ei ole võimalik lihtsalt midagi adekvaatset suust välja ajada. Lihtsalt mingid mõttetud sõnad/sõnapaarid stiilis “Kuidas”, “ei ole”, “whoa”, “wtf” “issand jumal” jne. Kasutage oma kujutlusvõimet.

I’ll have a guy who can generate that kind of a look, please.

Vot selliseid tarku mõtteid on tänapäeva multikates. Ma kahjuks ei oska teile öelda, millises see oli. Aga mu 5-aastane õde vaatas seda telekast.

Uni ja uim, so let me make this quick. Lugesin täna Daki raamatut “Daki.elab.siin” uuesti ja no ma ei tea, miks, aga mulle peaaegu tundub, et see võib nagu minu blogi sama hästi olla, millest need väljavõtted on. Mõtted on samad, sõnastus vaid erinev. Aga siiski. Lugesin ja naeratasin. Ilus oli. Aitäh, Daki!

Ma sain uue telefoni. Mu Šokolaad kadus vahepeal ära, aga tuli mu juurde jälle tagasi nagu eelmine kordki. Aga siis ta varastati ära. Ta tahab minuga olla. Aga ta on natuke vana. Niiet ta puhkab mu kirjutuslaual, ma vaatan teda heldimusega, aga helistamiseks jms kasutan nüüdsest Mussi.

Ja Sina. Jah sina, kes sa mind ei tunne, kes sa seda blogi ei loe ja seega ei oma õrna aimugi, et ma sinust kirjutan. Ma ei tea sinust ka midagi, mis su nimi on ega midagi. Aga mulle meeldib, kuidas sa naeratad, kui sa mind trepi peal näed. Ma tahaks teada, mis su nimi on. Ja muid asju ka. Võimalusel. Eks näis, mis saab…

Keegi suudab kõike muuta, aega peatada võib.

Laura – Pühakute laul

Google will soon launch a music service, we’ve heard from multiple sources, and the company has spent the last several weeks securing content for the launch of the service from the major music labels. One source has referred to the new service as Google Audio.

We’re still gathering details, but our understanding is the service will be very different to the Google China music download service that theylaunched in 2008. That service, which is only available in China, allows users to search for music and download it for free.

This new service will be available for at least U.S. users, our sources confirm, although it isn’t clear if it’s a download or streaming service, or both. Google already has a decent (if little used) music search engine that can be accessed by simply typing “music:” before a query (example). But songs are not available for streaming or download from those searches.

Website:	google.com
Location:	Mountain View, California, United States
Founded:	September 7, 1998
IPO:	August 19, 2004

Google primarily provides search and advertising services, which together aim to organize and monetize the world’s information. In addition to its dominant search engine, it offers a plethora of tools and platforms including its more popular… Learn More

Source: Link