Ich habe mich früher immer mit Reiskochen gequält, gut, es gibt natürlich auch Kochbeutelreis oder Expressreis, der aber viel zu teuer ist.

Dann bekam ich einen super Tipp:

*man stelle den Topf auf den Herd, höchste Stufe.
*etwas Butter hineingeben, 1TL Gemüsebrühe
* 1 Tasse Reis (oder wieviel man braucht), z.B. Parboiled Reis von Aldi
* mit der Tasse Wasser draufgießen, bis das Wasser ca. 1 Finger breit den Reis bedeckt (in meinem Topf sind das etwa 2,5 Tassen Wasser)
*offen aufkochen lassen, bis soviel Wasser verdampft ist, dass an der Oberfläche schon so Löcher entstehen.
*Herd aus, Deckel drauf, 30 Minuten Quellen lassen. Topf die ganze Zeit auf der Herdplatte stehen lassen.

Achtung: diese Erfahrung bezieht sich auf einen Elektroherd und die Zubereitung in einem Edelstahltopf. Für eventuelle Abweichungen bei anderen Herden/Töpfen kann ich keine Angaben machen. Also beim ersten Mal bitte am Topf bleiben.

Minu järgmise nädala kalender:

L – 12:30 mäng Turku AFC – Westend Indians; naiskonna pikkujoulut algavad tagasiteel bussis ja jätkuvad trennikaaslase juures Tapiolas (vaid paar km minu juurest).

P – kirjutan artiklit + esmaspäevaseks loenguks esseed; peaks oma patroonist vanaproua juurde minema (ta tahab mulle kogu Rootsi reisi söögi kaasa panna).

E – peaks vanaproua juurde minema (kui P ei jõudnud); 16:00 loeng; 20:30 Liina laevale vastu.

T – päeval Ikea ja muu shopping Liinaga; 19:00 sõprusmäng Indians – Austraalia koondis.

K – 8:00-11.30 laevaga Eestisse. Vaba aeg kuni N 16:00.

N – 16:00 saalihokikoondise kogunemine D-terminalis. Start 18:00.

R – Västerås, Rootsi.

L – 17:15 Eesti – Jaapan! MM-i kodulehekülg asub siin: WFC 2009. Kodulehel saab jälgida kõikide mängude veebiülekandeid.

Järgmised nädalad saavad olema väga saalihokikesksed. Mängime MM-il Jaapani, Saksamaa, Ungari ja Kanadaga. Edasised vastased sõltuvad meie alagrupikohast. Kui kõik läheb kümnesse (s.t. muudkui võidame ja võidame), mängime 12.12 B-divisjoni finaalis!

De kogel is door de kerk. We plannen al jaren een reis ter ere van ons huwelijk, met de kinderen. Maar we hebben besloten een weekje in Berlijn te gaan wonen op een huurappartement. We zijn er nog niet uit waar, maar de rest begint vorm te krijgen, met andere woorden de wanneer en hoe-vragen. Het zal doorgaan tijdens de krokusvakantie en we gaan met het vliegtuig via easyjet.

We zijn eerlijk gezegd gehuwd in 2006 een week voor de 0110 concerten voor de verdraagzaamheid. met name de 23 september 2006. Dus dat ging tijd worden, niet?

Wordt beslist vervolgd…

Para baixar, clique no título do CD.

Ladies and gentlemen. Here they are, The Beatles!

* Please Please Me (Parlophone, 1963)

* With the Beatles (Parlophone, 1963)

* A Hard Day’s Night (Parlophone, 1964)

* Beatles for Sale (Parlophone, 1964)

* Help! (Parlophone, 1965)

* Rubber Soul (Parlophone, 1965)

* Revolver (Parlophone, 1966)

* Sgt. Pepper’s Lonely Hearts Club Band (Parlophone, 1967)

* Magical Mystery Tour (Capitol, 1967)

* The Beatles (“The White Album”) (Apple, 1968)

* The Beatles (“The White Album”) 2 (Apple, 1968)

* Yellow Submarine (Apple, 1969)

* Abbey Road (Apple, 1969)

* Let It Be (Apple, 1970)

Saber mais sobre os Beatles

In een van een eerste weken van januari (13-17 januari) in 2010 is het weer zover! ’s Nederlands grootste beursevenement opent zijn deuren voor vakantiemakers, vakantiegangers, vakantieorganisaties en vakantiefans. Vanuit alle hoeken en gaten van Nederland, Europa en de rest van de wereld komen bedrijven en klanten bij elkaar om zich met vakanties en reizen bezig te houden. De Vakantiebeurs staat weer op het programma!

De Vakantiebeurs in de Jaarbeurs in Utrecht

Het thema van 2010 is “Meet the locals” en legt de nadruk op een authentieke vakantie-ervaring. De beurs is in principe bedoeld om mensen te helpen hun vakantie uit te kiezen. Door middel van een dagje vakantiebeurs kunnen de bezoekers de verschillende culturen opsnuiven en door middel gesprekken met touroperators, organisaties en toerismebureaus ontdekken wat bepaalde bestemmingen zoal te bieden hebben. Uw vakantie begint al bij de vakantiebeurs, is dan ook het motto van de beurs.

"Meet the locals"

Ook is de Vakantiebeurs zo ingericht dat er op iedere hoek wel een leuke bar of een smakelijk uitprobeer-standje te vinden is. Zo kunnen de bezoekers alle verschillende facetten van de vele vakantielanden uitproberen, alvorens ze hun zonvakantie of vliegreis naar een tropisch oord of voor wintersport gaat boeken!

Basisinfo’s:

• Vakantiebeurs: vanaf woensdag 13 januari tot en met zondag 17 januari. (Incl. B2B dag op dinsdag 12 januari).
• In de Jaarbeurs in Utrecht.
• Een kaartje kost 12,50 EUR in de voorverkoop.

Een stad waar de sirenes de hele dag door loeien. Er staan schitterende oude gebouwen, die nog stammen uit het keizerrijk. Als je iets verder kijkt in het uitzicht, zie je de gebouwen die ten tijde van het communisme zijn opgezet: groot, grijs en vierkant is het thema. Ze steken erg af tegen de rest van de stad. Deze aanwezigheid is subtiel, maar niet te missen.

Zoals ik al verteld heb, was het doel om een aantal mensen die werken bij radiostation Tilos te filmen. Tilos betekent ‘Verboden’ in het Hongaars en dat staat uiteraard voor de start van het station.

Vlak na de val van muur is Tilos begonnen met uitzenden. Het was op dat moment nog onmogelijk om een radiofrequentie van de overheid te krijgen. In plaats van bij de pakken neer te gaan zitten, zijn ze gewoon begonnen, zo vertelde oprichter Rosi. In een interview vertelde hij over het begin, hoe ze uitzonden vanuit auto’s en leegstaande panden en meerdere malen in contact kwamen met de politie.

Je moet je voorstellen, Rosi is een flink doorleefde man van in de 40 met een stem waar de meest doorgewinterde zeelieden nog een toontje lager van gaan zingen. Hij kan ook in het Engels bijzonder goed vertellen en heeft een prachtige manier om de dingen te benoemen. Het interview was voor een audiofiel zoals ik dan ook een mooie ervaring.

Sanyi is een dame van 35 en zij is vaste radio jockey bij Tilos. We hebben haar een aantal dagen overal gevolgd om een goed beeld te krijgen van haar leven. Ze heeft verteld over haar ervaringen bij Tilos en persoonlijk als radio jockey en disc jockey op feesten. Ze heeft uitgebreid verteld hoe het was voor de val van de muur. Hoe moeilijk het was om aan nieuwe muziek te komen en hoe familie vanuit het Westen nieuwe muziek mee nam.

Terwijl ze daarover vertelde, bedacht ik me wat een geluk wij hier hebben. Met een iPhone in m’n broekzak heb ik toegang tot zo bizar veel kennis. Van lectures aan de top-universiteiten over de hele wereld via iTunes-U tot Wikipedia en alle muziek. Twintig jaar is dan best een lange tijd, als er zoveel in kan gebeuren!

Sanyi begon redelijk verlegen, wat uiteraard heel goed te begrijpen is, maar na verloop van de week kwam ze steeds meer los. Het was heel bijzonder hoe ze openlijk vertelde over haar ervaringen. Ik ben echt blij dat ik ben meegegaan. Zodra de film af is, zal ik een link geven waarop deze bekeken kan worden.

Om haar te bedanken hebben we Sanyi een foto gegeven van ons allemaal, ingelijst en wel. Plus uiteraard een pakje stroopwafels! Hollandse glorie.

Tussen het filmen door was er natuurlijk ook tijd voor ontspanning. Niet veel, dat moet ik er wel bij vertellen. Het mooie van Budapest, vind ik, is dat de boel wat grover is dan in Nederland. In het kader: ‘Je moet niet teveel willen regelen.’ Een van de kroegen waar we geweest zijn, bestond eigenlijk voornamelijk uit allerlei onzin die de klanten zelf hebben meegenomen. Een soort kringloopwinkel gevoel eigenlijk. De grap is dat dat helemaal niet erg is, maar juist ontzettend veel details oplevert. Overal was wel wat te zien. Zoals bijvoorbeeld deze badkuip die in tweeën is gezaagd om daar een mooie lounge set van te maken. Je verzint het niet!

Donderdag avond/nacht zijn we gaan stappen in de beruchte Corvintétö. We hebben foto’s, maar de ergste komen niet op internet. Eén ding is zeker: Hongaren kunnen feesten.

Foto’s zetten is mss leuk en ik kan er nog 100den zetten maar op den duur verveelt het een beetje  dus een beetje blablabla nu

Iedereen vraagt mij hoe het was in New York , wel ik kan jullie maar één ding zeggen  : als jullie de kans krijgen om te gaan dan ga zeker ! Zelf ga ik mss met Pasen terug of in de zomer (we zijn nog aan ‘t kijken) . Ook shooten daar was geweldig en de fotograaf super vriendelijk ! Wist je dat hij zoamaar eventjes in een vliegtuig heeft gesprongen (5 u vliegen) en een hotel heeft geboekt voor een weekend om mij , kleine Belg, te shooten terwijl hij mij niet kende en mij enkel op foto had gezien ? Dat is toch ongelooflijk hé ? In America doen ze zulke gekke dingen Verder heb ik massa’s complimenten gekregen van hem en adressen om mij in te schrijven in NY Wel leuk maar onmogelijk .. Maar wel leuk dat iemand uit Amerika zo hard in jouw gelooft , dat had ik niet verwacht en het deed deugd   Maar ik merk wel dat er veel mensen uit het buitenland mij toevoegen op facebook  , vraag me niet hoe ze aan mijn naam geraken maar ze vragen wel vriendschap aan ! Onlangs kreeg ik nog de vraag van een fotograaf om in New York te shooten (kwas al terug thuis, jammer)  en vroeg een andere fotograaf of ik interesse had in een shoot in de Filipijnen .. euh ? Ik moet wel toegeven dat de meeste gewoon kijken naar mijn profiel foto en blijkbaar denken ze dat ik 17 ben ofzo… zo kreeg ik een uitnodiging voor een etentje in Milaan tijdens de fashion week  ?  Soms best hilarisch hoor wat ik zo allemaal lees

Maar wat mij ECHT gelukkig maakt is hoe goed de film van Felix Van Groeningen het doet in België maar ook overal ter wereld ! Dat is pas ongelooflijk ! En binnenkort komt de film zelfs in de amerikaanse bioscopen, dat is wel uitzonderlijk voor een belgische film hoor ! Ook in Nederland doet hij het goed en in Frankrijk is die vanaf eind december in de cinema Maar ook in Asië (Pusan bv) Polen , Rusland en de baskische landen  ! Dat is  pas SUPER !  Daar mogen wij als Belg best trots op zijn!

Nu iets minder leuk  : de examens  .. die beginnen bij mij de 3de en eindigen de 17de… no comment zeker … iedereen weet wat het wilt zeggen ..studeren , geen shoots en véél minder op de pc  :p  jakkes

wat nog te doen  :  ik heb nog een opdrachtje voor een fotozaak (grote poster) en een andere voor kleren , ik heb meegedaan aan een auditie , ben gevraagd voor verschillende shoots, ga nog naar Nederland voor een soort workshop waarvoor ik ben gevraagd , heb een optreden met de cheerleaders, wil terug naar NY en heb al vraag voor shoots daar , ga binnenkort op reis, joepie… , wil nog naar de cinema voor de twilight night  of New Moon te gaan kijken en this is it (shame on me, nog geen tijd gehad) , verwacht nog massa’s foto’s van shoots die al een tijdje geleden afgewerkt zijn (wakker worden fotografen !)

en om te eindigen nog dit  :  is aan’t groeien en mag daarom niet meer naar castings gaan zoals onlangs voor Phildar (tot 1m54 maar) , is al die fakers beu die haar naam misbruiken voor fake msn , fake email , fake netlog en nu fake facebook , is nog steeds bezig met gitaarlessen en ja het gaat goed, heeft meegezongen tijdens de opnames van een single en vond dat een super ervaring , wil een froefoe maar mag niet , vond het optreden van Lilly Allen graaf en wil binnenkort graag  naar een optreden (van Justin bv omg !) en vind dat ze nu genoeg heeft ge -blablabla

Un any mes , el Teler construeix les carrosses  a L`Hospitalet.

Last week was holiday-shortened by Veterans’ Day. I spent most of my time working on my slides for my ICS 690 presentation, and helping the REIS seminar substitute videographer. Now that the presentation is done, I have begun implementing persistence in WattDepot using Derby.

Plans from last week:

• Finish slides for presentation to ICS 690
  • done
• Start working on DerbyStorageImplementation
  • done

Other accomplishments from last week:

• Finally got video from 11/5/2009 REIS seminar uploaded
• Attended ITS update seminar
• Upgraded to 64-bit Cocoa version of Eclipse
• Wrote up my Java 1.6 & Eclipse experiences

Pointers to work products:

• WattDepot subversion repository
• REIS seminar web pages
• Presentation slides

Plans for this week:

• Keep working on DerbyStorageImplementation
• Finish implementing missing methods in REST API

Cool links:

• This is Restaurant Week Hawaii

G’day mates!

We zijn terug van een geweldige reis! We hebben te veel gezien en mee gemaakt om zo even in een berichtje te melden en zullen daarvoor een reisverslag schrijven en zo de ongeveer 1000 foto’s beschrijven. Het zal even duren voordat deze klaar is, maar dan heb je ook wat.

In het kort hebben we ons in elk geval goed vermaakt, we hebben de Great Ocean Road gereden, Kangaroo Island bezocht, buiten geslapen in de woestijn, gesnorkeld in het Great Barrier Reef;  kangeroes, koala’s, walibies, pinguins, slangen, krokodillen, de carrowary en nog veel meer dieren gezien; in totaal zo’n 5000 km gereden in huurauto, tourbus en camper; de Giepies bezocht en Patricks verjaardag gevierd… Een kleine indruk:

Een 3-daagse tour naar o.a. Ayers rock

Patrick jarig, hoera, hoera, hoera!

Wandelen in de Blue Mountains

Kameelrijden was humor, en best eng!

Een stijle wandeling met uitkomst op deze prachtige plek!

Davon wollte Lilo gerne das Rezept haben. Da ich das eher nach “frei Schnauze” mache, kann ich keine direkten Mengenangaben machen. Also nicht wundern, wenn da in der Liste was fehlt.
Mengenangaben hat Lilo aber bei ihren Plätzchen.

Zutaten
2 Beutel Kochbeutelreis
ca. 400g Hähnchenfleisch
Mu-Err-Pilze
Chinesische Gemüsemischung (im Glas)
Sojasoße
250ml Chili-Süß-Sauer-Soße
1-2 Knoblauchzehe
1 Zwiebel
Wok-Öl

Zubereitung
Während der Reis gekocht wird, das Fleisch in Würfel, die Zwiebel, die Pilze ebenso klein schneiden.
Öl im Wok erhitzen und das Fleisch zusammen mit der Zwiebel und der zerpressten Knoblauchzehe bei mittlerer Hitze anbraten. Gut mit Sojasoße ablöschen.
Jetzt die Gemüsemischung und die Pilze hinzufügen und weiter leicht anbraten.
Erst wenn der Reis fertig ist, die Chili-Süss-Sauer-Soße in die Mischung geben und durchrühren. Danach den Reis dazu geben und alles gut vermischen.

Wer es nicht ganz so scharf mag oder den Geschmack ändern möchte, nimmt nur die Hälfte der Chili-Soße und rührt dafür knapp einen Viertelliter Gemüsebrühe unter.

Danke Lilo fürs Nachkochen und das Foto.

Eile oli siin férié ehk siis riigipüha ning loomulikult ka vaba päev. Kui ma oma töökaaslastelt eelmise nädala lõpus küsisin, et mille pärast on 11. november oluline, siis öeldi, et see on I maailmasõja lõppu tähistav päev. Palju põhjalikumat seletust ma ei saanudki. Traditsiooniliselt toimub igas linnas kell 11 veteranide poolt koostatud teksti (üle Prantsusmaa sama tekst) ettekandmine linnapea pool, pannakse mälestusmärgile lilli ning võib-olla peetakse veel mõni kõne või pakutakse aperatiivi. Enamus inimesi sellest teenistusest aga osa ei võta ning mingeid muid erilisi traditsioone selle vaba päevaga ei seota. Ehk vaid see, et tavapäraselt alati sajab sel päeval. Nii ka eile.

Ühesõnaga on mul olnud pikk nädalavahetus, kokku 5 vaba päeva, mida ma maksimaalselt olen ka ära kasutanud. Laupäeva hommikul uitasin jälle raamatukogus ning ootasin pingsalt lõunat, sest siis pidi Sander jõudma Bergeracist( kuhu ta loomulikult jõudis Eestist) Marmandesse. Nii ka läks ning pärastlõuna veetsime kohaliku eluga tutvudes ja Marmande ilusamaid paiku läbi jalutades. Õhtul oli minu siinse perekonna juures suurem õhtusöök, mis tähendas siis nii 12 inimest, maitsvaid roogasid ning pärast südaööni hoogsat laulmist. (Neil, kel võimalus)Võite Sandrilt ise järele uurida, aga ta oli äärmiselt vaimustunud nii söögist kui ka ülimalt meeleolukast õhkkonnast ning ütles, et niisama turistina Prantsusmaad külastades ei satuks ta eales sellisele koosviibimisele.

Pühapäeval otsustasime pärast põhjalikku kaardisilmitsemist Baskimaale sõita. Valikuid oli mitmeid ning olugi, et ma oleks tahtnud kõike ilusat siin regioonis Sandrile tutvustada, siis oli selge, et kui me just valguse kiirusel ei liigu, siis ei ole see võimalik. Küsisime ka kohalikelt, et mida oleks otstarbekam teha, kuid nii palju kui oli inimesi, oli ka erinevaid soovitusi. Ühesõnaga oli sihtpunktiks Baskimaal asuv Biarritz. Ma ise külastasin Biarritzi juulis, kuid vaatamata kõrgklassi kuurortlinna staatusele ning hirmkallitele hindadele, jättis see väga hea mulje. Pealegi meeldib meile mõlemale Sandriga meri ning Atlandi ookeani ei näe ka iga päev. Autosõit kestis nii 2,5 tundi ning olimegi kõigepealt Bayonnes, kust me suhteliselt kiiresti ka läbi sõitsime ja siis Biarritzis. Meie õnneks või kahjuks möllas seal päris hull torm. See tähendas siis tõesti väga väga kõva tuult ja vihma. Auto termomeeter näitas küll 13 kraadi sooja, kuid õues oli mul seljas siiski paks jope, millega kohe üldse palav ei hakanud. Meri jättis aga unustamatu mulje – hiiglaslikud lained, mis tormis pekslesid vastu kaljusid. Me seisime( nii palju kui see selles tuules võimalik oli) mõlemad lummatult ja ei tahtnud kuhugi poole liikuda. Äge ühesõnaga.

Hiljem proovisime veel Baskimaa traditsioonilist kooki (selline keedukreemiga kook oli) ühes kohvikus ning jõime teed ning jalutasime veidi ringi.

Pean lisama, et need kaks Biarritzi, mida ma nägin juulis ning nüüd novembris, erinesid üksteisest tohutult. Juuli tähendas helesinist ja sooja merd ühes surfaritega, luksusautosid ning peenelt riietatud rahvast (pigem 30-50 aastased paarid kui noored) voorimas mööda kallite firmampoodidega ääristatud tänavaid. November oli aga mässav ja tomine meri, inimtühjad tänavad ning inimesed, kes jooksid mööda katuseääri vihma eest või olid kinninööpitud pealaest jalatallani ning sammusid vapralt tuulele vastu. Kuna kella poole 5-st hakkab siin pimedaks minema ning kell 6 on päris kottpime, siis suundusime pimeduse saabudes tagasi Marmandesse.

Esmaspäeval oli plaanis Toulouse. Kaalusime pikalt, kas minna Bordeaux-sse või poole kaugemal asuvasse Toulouse´i, kuid kuna ma olen Bordeaux-d juba mõned korrad külastanud, siis sai minu veidikese mõjutamise tulemusel otsustatud Toulouse-i kasuks. Nagu hiljem minu perekond mulle ütles, siis nimetatakse Toulouse´i roosaks linnaks, sest seal on palju punastest telliskividest ehitatud maju, kirikuid ning muid hooneid.

Pärast 167 kilomeetrit kiirteel, mis tähendas 12 EURi, jõudsimegi kohale. Ilm oli jällegi novembrine, tuuliselt külm ja sombune. Jalutasime linnas ringi, otsisime turismiinfo ülesse ning sammusime kaardi järgi siis olulisemad kohad läbi. Ausalt öeldes mingit eriliselt suurepärast muljet see meile kummagile ei jätnud. Ilus linn oli, aga ei midagi ahhetama panevat. Ma ei tea, kas mõni suurem linn seda üldse teha suudab, sest linnad on kõik mingil määral üksteise sarnased.

Tagasi Marmande poole sõites kulastasime Toulouse lähedal asuvat väikest linna Montauban. Sattusime täpselt õigeks ajaks, et seista punastest telliskividest suurel sillal, ning näha linnale loojuvat päikest. See oli meeleolukas. Hiljem jalutasime veel väikese tiiru linnas ning sõime imemaitsvaid šokolaadisaiasid, mida me boulangerie-st ostsime.

Ja oligi käes teisipäev ning Sandril tuli tagasi koju sõita. Sõime lõunat koos Marie-ga ning arutasime Eesti kirjanduse üle. Jutustasime talle „Tõe ja õiguse“ lühikokkuvõtet J ning tegime kiirülevaate ka eesti kirjanduse lähiajaloost. Pärast oli veel kiire tutvumine töökaaslastega ja lõunal saatsingi Sandri Bergeraci poole teele taas. Väga mõnusad olid need puhkepäevad siin.

Fonte: http://teologiaegraca.blogspot.com

Este texto é uma pequena parte do livro: “Davi: as vitórias e derrotas de um homem de Deus”, editado pela CPAD. Se você gostar desta síntese, adquira a obra e leia o texto na íntegra.

Estrutura da Sociedade Hebréia

No Antigo Testamento, a relação do sujeito dentro de seu grupo social correspondia à estrutura social que o cercava. Em nosso livro A família no Antigo Testamento: história e sociologia, explicamos com detalhes o funcionamento desses círculos comunitários.

1. O primeiro deles, bayît ’āb, representava o núcleo familiar básico, ou as pessoas de uma mesma casa (Gn 24.38,40; 28.21; 41.51; 46.31).
2. O segundo, formado pelo clã ou mishpāhâ, é a unidade familiar mais ampla liderada pelos mais velhos ou “anciãos”. Os anciãos, do hebraico zāqēn, faziam parte de uma categoria social entre os hebreus, conhecidos pelos sábios conselhos, prudência, vivência e capacidade para julgar situações embaraçosas (Êx 3.16,18; 12.21; 17.6; 19.7; Nm 11.24).
3. E por último, a tribo, do hebraico matteh, correspondia ao conjunto de clãs (1 Sm 18.18).
4. Durkheim classifica esse modelo social como solidariedade mecânica. Nesta, os indivíduos possuem sua identidade por meio da família, da religião, da tradição e dos costumes da tribo. Todos reconhecem e vivem os mesmos valores de acordo com a tradição ancestral, do qual a coletividade procede. Uma “família-tronco” perpetua-se em torno do chefe de família pela instituição de um “herdeiro associado”. Os indivíduos nesse modelo social vivem sob a coerção dos fatos sociais, ou das normas coletivas que obrigam o sujeito a agir conforme o costume e tradição local.⁴ 

A personalidade, o caráter, a sabedoria e os valores vividos por Davi, por exemplo, têm como fundamento sua formação na “casa de seu pai” ou bayît ’āb, e, conforme afirma Carlos Mesters, “o ambiente de origem da sabedoria é a educação familiar: os pais a fazerem com que os filhos abram os olhos para a realidade e vejam, de modo objetivo, as coisas da vida”⁵.

Os Sábios e o Gênero Sapiencial na Antiguidade

Fohrer afirma que “a doutrina sapiencial tinha sua origem principalmente no Egito, onde era acima de tudo a moral de classe e a norma da vida dos funcionários do faraó”⁷ (ver Is 5.21; 19.11,12). A ética, a moral e a sabedoria prática proviam das classes que dominavam o saber da época. Nesses reinos havia uma linha muito tênue entre a sabedoria, a ciência, e a matemática com a astrologia, a feitiçaria e adivinhações (ver Gn 41.8; Êx 7.11; Is 44.25).

A Sabedoria no Antigo Testamento

Como anteriormente expendido, o tema da sabedoria no Antigo Testamento é vasto e profundo. Entre os vários vocábulos usados para descrevê-la, provavelmente, chokmâ, traduzido literalmente por “sabedoria”, seja o mais significativo. O termo procede de chākam, “ser sábio” ou “agir sabiamente”.

Sabedoria, como habilidade técnica. O primeiro emprego do termo chokmâ no Antigo Testamento refere-se à sabedoria como habilidade, capacidade e técnicas especiais para a realização de alguma coisa. Em Êxodo 28.2,3, pessoas “sábias de coração” (ARC), quer dizer “hábeis” em sua arte e ofício; capaz de confeccionar as vestes sacerdotais, conforme a recomendação divina. Esses profissionais foram cheios do “espírito de sabedoria”, isto é, de habilidade, capacidade estética e técnica para confeccionarem as vestes sacerdotais. No capítulo 31 de Êxodo, esses operários são identificados, trata-se dos artífices do Tabernáculo, Bezalel e Aoliabe (vv.6-11; 35.30-35; cf. 1 Rs 7.14).

Sabedoria como execução de governança e estratégias militares. Essa sabedoria é um desdobramento da anterior, uma vez que enfatiza a capacidade e habilidade na execução de governança e estratégias militares. Por duas vezes essa sabedoria é descrita em sentido negativo (Is 10.13; Ez 28.3-7). Todavia, encontramos vários textos positivos, como por exemplo, Gênesis 41.33-40 (chākām); Deuteronômio 34.9 e Isaías 11.1-5. No texto de Deuteronômio 34.9, a tarefa de conduzir o povo passara de Moisés para Josué. Este líder recebeu o “espírito de sabedoria”, isto é, a capacidade de governar e conduzir o povo de Israel. A sabedoria era estritamente necessária aos reis, líderes e encarregados dos assuntos pertinentes à governança, diplomacia, política e assuntos sociais.

Sabedoria, o agir com prudência e entendimento: A sapiência vétero-oriental atribuía singular importância à experiência cotidiana. As máximas ou provérbios, do hebraico māshāl, eram ditos sapienciais breves extraídos do Sitz im Volksleben (situação na vida do povo), e expressos através dos sábios [mestres] por meio de alegorias, enigmas, aforismos, parábolas, metáforas, ditos satíricos, motejos e, até mesmo, em forma de discursos.⁸

Já o substantivo “prudência” traduz alguns termos hebraicos, entre eles:

a) ta‘am: significa “gosto”, “sabor”. O conceito procede da capacidade de distinguir os sabores por meio do sentido gustativo. O vocábulo é traduzido em Êxodo 16.31 por “sabor”, no episódio do maná, cujo “ta‘am, [era] como bolos de mel”. Daí passou à literatura com o significado de “discernir”, “julgar”, “ser capaz de julgar e discernir”. É com esse significado que é usado em 1 Samuel 25.33, traduzido por “prudência” (RA) ou “conselho” (ARC), no episódio que narra a sabedoria de Abigail.

b) śākal: emprega-se em 1 Samuel 18.5, com o sentido de “agir sabiamente”, “ter sucesso” ou “agir com prudência”: “E saía Davi aonde quer que Saul o enviava e conduzia-se com prudência”. De acordo com Louis Goldberg, śākal “designa o processo de pensar como uma disposição complexa de pensamentos que resultam numa abordagem sábia e bastante prática do bom senso”.⁹

Kuna meil on mänguvabad nädalavahetused väga haruldane luksus, sõidan sellistel puhkudel alati kodumaale. Lumi tuli kaasa. Meie reedene supersadu tabas Soomet juba neljapäeval, seega sain topeltdoosi „postkaardivaadet“. On ju ilus (vaade koduaknast ja –õuest):

Hullult tore oli kodus olla. Aeg läks muidugi lennates. Jõudsime käia külas vanaemal, emal, tädil, isal, Andersi isal… (selles järjekorras). Laupäeval võtsime veel ise külalisi vastu ja julgemad poksifännid jäid hilisööni. Vaatasime nimelt Valuevi-Haye’i tiitlimatši. Paslik tüdrukuteõhtu meelelahutus! NB! Külmanärvilised võivad kirjutada Google’i pildiotsingusse “valuev”. Näiteks Ingrid

Järgmine kord tulen Eestisse L 21.11., kui toimub saalihokikoondise “viimase lihvi” laager enne MM-i. See saab tõenäoliselt olema kiirvisiit, kuna P 22.11. on tüdrukute mängud, s.t. pean Soomes tööpostil olema.

Mangold, (Blattmangold, Schnittmangold oder Rippenmangold, Stielmangold) gehört nicht zu Spinatsorten, sondern ist eigentlich eine Rübenart. Er lässt sich aber sehr gut auch pur oder in Rezepten anstelle von Spinat verwenden, wenn man den Geschmack von Spinat weniger mag oder einfach mal als Alternative.

Vitallinien

Botanisch gehört Mangold zur Familie der Gänsefußgewächse (Chenopodiaceae). Blattmangold hat kleinere Blätter als der Stielmangold und schmalere Blattstiele. Beide findet man im Handel mit weissen oder roten Blattstielen, die dekorativer wirkenden roten Blattstiele verlieren aber ihre Farbe beim Blanchieren.

Mangold putzen

Mangold ist reich an Vitaminen und Mineralien und vegetarisch aber auch mit anderen Zutaten ein sehr leckeres Gemüse. Eine sehr feine und unkomplizierbar herzustellende Rezeptvariante auch für Gäste, unter denen sich zT Vegetarier befinden, sind die Mangoldröllchen an Basmatireis mit Weissweinschaumsauce mit Rosmarin und Thymian – man bereitet einfach die Sauce in einem Topf zu und teilt diese vor dem Einlegen der fleisch- und reisgefüllten Mangoldröllchen in zwei Töpfen auf.

Mangoldröllchen an Basmatireis mit Weissweinschaumsauce mit Rosmarin und Thymian.

Ein Teil der Röllchen ist mit Hack, der andere Teil mit Reis gefüllt.  Beide Varianten sind preiswert und als 1EuroGerichte möglich, wenn man den Weisswein weglässt und das Gericht mit Brühe und für die leichte Säure, die bei der Variante mit Reis besonders lecker ist, durch einen Spritzer Zitrone und etwas frisch gemahlenes, getrocknetes Zitronengras (gefriergetrocknet, aus dem Gewürzglas, einfach in der Gewürzmühle oder im Mörser mahlen oder mörsern) ersetzt.

Mit auf dem Reis angerichtet als Variation eine Frikadelle, die vor dem Braten mit einem Rosmarinzweig belegt und dann mit einem Streifen Bacon umwickelt wurde. Der Mangold muss nur von den Strunkansätzen keilförmig ausgeschnitten befreit, blanchiert und in kaltem Wasser abgeschreckt werden, bevor er mit Hack oder Reis gefüllt und in der Sauce eingelegt gegart wird.

Mangoldröllchen

Für die Sauce:
Butter zerlassen, Schalotten und Knoblauch sehr fein gehackt anglasieren, mit Weisswein und etwas Brühe ablöschen, etwas reduzieren und mit Sahne verfeinern. Alternativ kann man hier Schmand oder Creme Double verwenden, aber nicht Sauerrahm, da der Weisswein schon genug Säure in die Sauce bringt und diese sonst zu säuerlich würde.

Mangoldröllchen an Reis

Die Mangoldröllchen einlegen und bei kleiner Hitze garziehen lassen. Röllchen dann entnehmen, Sauce pürieren und mit einem sehr kalten Stück Butter montieren, mit Salz, Pfeffer und frisch gehackten Kräutern abschmecken, Röllchen auf Reis dekorieren und mit der Sauce andekorieren.

Natürlich KANN man das Rezept auch variieren und anstelle von Hackfleisch Fisch verwenden. Gut eignet sich Lachs (TK-Lachs, der auch preiswert ist), aber auch anderer Fisch, wobei Sie die Wahl zwischen preiswerten oder im Angebot befindliche TK-Ware haben oder frischen Fisch verwenden können. Gut geeignet sind Seelachs, Rotbarsch. Oder Sie geben in die Reis-Mangold-Röllchen in der Mitte je eine Garnele.

Und anstelle von gemischtem oder Rinderhack können Sie natürlich auch  solches von Geflügel oder Lamm verwenden.

Fisch oder anderes Fleisch einfach in sehr kleine Stücke schneiden oder durch den Fleischwolf oder im Zerkleinerer vorbereiten.

Mit Mangold lässt sich übrigens auch ein sehr leckeres Gaumenschmankerl ebenso wie mit Spinat zubereiten, wenn man ihn nach dem Blanchieren in eine mit Folie ausgelegte Gratinform legt, ein Ei hineingleiten lässt, etwas Salz, Pfeffer und nach Gusto eine Prise Cayenne darauf gibt und die Mangoldblätter darüberlegt und die Folie mit Küchenschnur zubindet. In siedendem Wasser garziehen (nicht kochen) lassen, dann Folie entfernen und an Salat, Paprikagemüse anrichten oder als kleinen Appetizer oder Vorspeise mit einer milden Weisswein- oder Safran-Vanille-Sauce mit einer prise Cayenne darin…. Träumschen !!! Versprochen.

**********************************************
© Copyright by Liz Collet /all rights reserved
Bildquellennachweis für die ganze Serie hier clicken, fullsizeview, Print & more :

Mangoldröllchen an Reis

Mangold auf der Rolle

Mangoldröllchen

Vitallinien

Mangold putzen

Mangoldröllchen

Mangoldröllchen an Weissweinschaumsauce

Olen aeg-ajalt mobiiliga pilte klõpsinud, aga pole neid kuidagi telefonist arvutisse saanud. Eile katsetasin rahulikult uuesti ja infrapuna funkaski. Väga noobel.

Sellega seoses tuleb meelde, et lugesin siin ühes ajakirjas lapsevanema murelikku küsimust, et kui lapse pea jääb kanali vahetamise hetkel televiisori ja puldi vahele, kas ta saab siis ajukahjustuse? Infrapunakiir läheb ju tema peast läbi :O

Spetsialisti vastus oli, et infrapuna on kahjutu ja et kiir ei lähe läbi inimese. Daaah. Küll ja küll sai lapsena Martiga sõditud, üks pani endale meelepärase kanali ja hoidis siis kätt televiisori infrapunanublaka ees, et teine ei saaks kanalit vahetada. Good times.

Okei, tagasi piltide juurde. Kõigepealt tahan tuusata sellega, millise luksusliku autokoha sain viimati Eestist tulles. Teel Tallinna olin olnud 1h 10 min enne laeva väljumist sadamas ja „tänutäheks“ (loe: karistuseks) olin kõige kõrgemal korrusel kõige tagumine auto. Jube lahe oli Tallinna jõudes pool tundi autos passida, kuni üldse oli mõtet mootorit käivitada. Tagasiteel olin aga teine auto, kes laevalt maha sõitis!! See oli väga hea, sest laev jõudis Helsingisse alles 23.00 ning meil oli järgmisel hommikul kell 8.30 start Tamperele võistlustele. Olin 23.15 kodus Espoos. Vahel kohe veab.

Lisaks paar pilti koduümbruse maastikust, kus on väga äge jooksmas käia. Pildid on 12. oktoobrist, kui siin esimest ja seni viimast korda lund sadas.  Nagu mu näost lugeda võib, oli tuul päris külm

oi jummel-jummel, täitsa käest on läinud see blogipidamine. aga see eest on muidu palju juhtunud ja kui ma nüüd lõpuks kirjutama hakkan, siis peaks juttu jätkuma kauemaks. ma ei viitsi enam vaadata, millal ma viimase postituse tegin, aga kindlasti oli see millalgi eelajaloolisel ajal. vahepeal on juhtunud igasuhust kino. alustan nüüd täitsa nii, kuidas miski meelde tuleb. küll lõpuks selgub, mis järjekorras need sündmused tegelikult toimusid…

viimase sajandi kõige vahvam sündmus oli see, et LÕPPPPUUUKSSSSS sain endale uue fotoka! ja mitte ainult uue fotoka, vaid uue rooosa fotoka, mis õnneks ei tee ainult roosasid pilte (nagu elisa väitis) vaid tunnistab ikka kõiki värvitoone. uue fotokaga on elu palju ilusam. jaanipäevast tänaseni möödus elu lihtsalt hallis udus, õnnetuseks ei ole sellest üldse nii palju fotosüüdistusi kui võiks.
süda tilgub siiani verd, et ma saaremaal korralikke pilte ei saanud teha…
aga nüüd on see läbi! uus fotokas on ilusasti sisse töötatud, sest …ou džiiisös, nädal peale fotoka ostmist oli mo elu kõige kiirem nädal üldse. trall algas esmaspäeva hommikul sissemagamisega ja kella kümneks kooliroomamisega ja lõppes pühapäeval kell 11 tuumapohmelliga kojujõudmisega.

nimelt korraldasid me õppejõud meile ühisürituse tampere kõrgkooli ja reykjaviki ülikooli kaasvõitlejate noorte keskkonna inseneridega. esmaspäevast neljapäevani oli ekskursioone ja workshoppe ja isegi paar ühist klubis/pubiskäiku. esmaspäeval käis meie kursuse kümme vaprat koos välismaalastega (või hellitavalt “sommid”, agu me neid omavahel kutsusime) ülemiste veepuhastusjaamas. bussis sattusin istuma kreekast pärit viktoriaga, kes müstilisel kombel oli pärit sellestsamast kuurortlinnast, kus ma paar aastat tagasi puhkamas käisin (puhkus = massive päikesepõletus ja ekskursioonidel mööda varje liikumine). peale ülemistet tegime bussiga kesklinnale tiiru peale. põlise tallinlasena kasutasin oma teadmisi ja rääkisin viktoriale, katile soomest, mariale afghanistaanist ja abelile etioopiast oma kodulinna kohta huvitavaid lugusid. teisipäeval käisin paari tibiga kolmandalt kursuselt ja sommidega (tegelikult olid sommid selles kambas vähemuses) ida-virumaal.

flashback to selle aasta maikuusse… “viimane peatus oli kohtla kaevandusmuuseum. see on mu fav muuseum ever. teist korda juba käisin seal. minge kõik!”

ja tuligi kolmas kord ära! ma ei pea oma sõnu sööma. ma lihtsalt niiii armastan seda kohta! igal korral on mul erinev giid olnud ja igal giidil on omad mälestused ja uued jutud, mida kohustusliku programmi vürtsitamiseks rääkida. best museum ever na! enne kohtlat jõudsime käia veel eesti elektrijaamas, kus sain oma silmaga uued CFBC katlad üle kaeda (höhöhö, mari sa pole ainus, kes fäänsisid lühendeid kasutada oskab). teisipäeval sain oma teadmisi kodumaast jagada tomasega arhhhhhentiinast, santtuga soomest ja yosabethiga etioopiast. õhtul näitasin tüüpidele veel linna ja pubisid. väsimus võttis oma ja sain oma valgete kummaritega ainult ühe tantsu teha enne kui koju magama läksin. kolmapäeval võtsime kampa jälle mo kursakad ja suundusime läänemaale. käisime kõikvõimalikes teemakohastes rajatistes ja asutustes. reis möödus üldise melu tähe all. tagasiteel tõestasid poisid, et eestlased on laulurahvas ja naljarahvas. neljapäeva hommikul sain pikalt ja laialt rääkida oma lemmikteemast maailmas. uskumatu, et eestlased räägivad ikka mingist eri kuradi “eesti nokia” leidmisest. mina olen täiesti veendunud, et see on juba ammu leitud! peale ettekandeid oli viimane lõunasöömaaeg ja peale seda hüvastijätt…
sommid said bussiga sadamasse, islandlased hotelli lendu ootama ja kursakad koju magama…. aga mina???

mina läksin taksoga koju, et kiirkorras oma seitse asja kohvrisse suruda ja ummisjalu sadamasse joosta. nimelt algas kell kuus kooli teadusklubi reis rootsi. rootsi reisi magasin ma sujuvalt maha, sest võlgu jäänud unetundide arv oli eelmiste päevadega ebanormaalselt suureks saanud. mis mulle sellest reisist meelde jääb on annemari ja liisiga poodlemine. ma leidsin ikeast unelmate hommikumantli, mis on mõnuuuuuus valge ja tahepehme. sain lõpuks ka esimest korda stockholmist välja (st mitte lumetormiga öisel ajal lennujaamahotellis). teisel päeval sõitsime bussiga uppsalasse ja vaatasime sealset ülikooli ja h&m’i.

aga pildid räägivad rohkem kui tuhat sõna (eriti mo uue roosa fotokaga).

annemari ja ma

uppsala

kuna see nädal võttis 100% ajast, mille ma olin alguses planeerinud õppimisele, siis on viimased nädalad möödunud nina vihikus ja pastakas pihus. kulminatsioon oli eelmise nädala teisipäev-neljapäev.
teisipäeval läksin ma juba kella kümneks linna, et avastada, et RR tehakse alles kell 11 lahti. peale tunnikest redutamist kristiines läksin ramsi ja istusin seal kella seitsmeni õhtul. kusjuures tagasi tulin jala baltijaamani läbi paduvihma. õhtul kirjutasin keskööni sanitaartehniliste rajatiste küsimusi. kolmapäeval ärkasin kell 8 ja olin pika päeva koolis. peale seda otse koju sanitaartehniliste rajatiste harjutusülesandeid kirjutama. kui ülesanded olid valmis, õppisin terve öö kontrolltööks. hommikul läksin ilusasti kooli… minutitki magamata. olin öö jooksul umbestäpselt neli suurt tassi kohvi ära joonud ja kontrolltööd kirjutades oli selline tunne, nagu oleks terve öö tina pannud. käed värisesid, kõhus keeras, aeg-ajalt tabasin ennast tahvli suunas tühjusesse vaatamas. illlgelt sitt oli olla. peale tööd tegin veel füüsikas ettekande, selle referaadi põhjal, mille ma teisipäeval ramsis valmis kirjutasin, ja istusin vapralt maaõiguse loengus. koju jõudsin neljaks, magama jäin seitsmest ja siis tuli 13 tundi jutti. epic tudengielu.

nüüd saab õnneks nädalakese rahulikumalt võtta. reaalset loenguid on veel ainult homme, neljapäeval on jälle õppereis ja siis algab kauaoodatud vahenädal!!! musimops sellepeale. selle nädala lõpus paar päeva olen planeerinud maale minna. lihtsalt on selline tunne, et paneks salli kolm korda ümber kaela, tõmbaks mütsi pähe ja kummikud jalga ning laeks kuskil põldude vahel jalutades akusid (ja teeks uue roosa fotokaga paar pilti sügisesest rannust). super sweet.

super sweet oli ka üks pastarestoran vanalinnas, kuhu me marisega eksisime. müstiline, et see nii tühi oli, sest tõesti oli armas koht. hinnad olid mõistlikud ja kanapasta seentega oli väga hea. ma ei ütle, kus see asub, sest muidu juhtub nii, et ühel päeval võtab keegi lugejatest viimase vaba laua meie eest ära.

täna käisin esimest korda verd loovutmas! muidu poleks ma vist kunagi seda teinud, aga kui asi tehakse nii mugavaks, et tullakse lausa koolimajja, siis peab minema… eriti füüsika loengu ajal….

viimane SP osa on kindlalt selle hooaja parim
(homme kell 22 on animal planetist whale wars. i personally don’t give a fuck about whales, so go and hug a tree)