Ilus ilm

Kõnnus, täna

Tegin kollaažidena

Möödunud nädalavahetusel sai taas kord Saaremaal käidud. Mõneti üllatas, et ka peale eelmisel nädalavahetusel toimunud Saaremaa Rally’t on tarvis reede õhtul oodata tunde praami järjekorras. Järjekorras olles sai ikka (nagu ka paljud lugejadki juureldud silla võimalikkusest, kirutud olukorda jne. Karjuvam muudest aspektidest tundub aga tõsiasi aastal 2009, et piletit ei ole põhimõtteliselt võimalik osta üle mobiiltelefoni. Tuulelaevad.ee sisaldab endas hulgaliselt toredat graafikat, mis tekitab vaid tunde, et ülesandepüstitus veebikeskkonna loomisel on olnud: Olgu ilusad pildid, mis võtavad palju andmemahtu (€-) ning ärme lase inimestel osta mobiili kaudu piletit, sest muidu võidakse hakata kurjasti ära kasutama (loe: sabas olles pileteid ostma).

Koht: Kõnnu küla, Valjala vald, Saare mk

Aeg: 17.10.09

Eigentlich hatte ich mir ja mal vorgenommen, regelmäßig in diesen Blog zu schreiben. Naja der Trip nach Pärnu und Saaremaa ist nun bereits fast 1,5 Wochen her. Man mag es ja nicht glauben, aber das LEBEN als Erasmus-Student ist unglaublich zeitraubend : )!

Die Tour quer durch Estland, versprach aber schon vorab ein großer Spaß zu werden. Zwei von drei gemieteten Autos, hatten ein seltsames aber unterhaltsames Eigenleben. Ob es nun einen stetigen Rechtsdrall der Lenkung gab oder ob zwischendurch auch einfach mal der Motor ne Pause einlegte, sollte einen nicht weiter beunruhigen.

Auf den über 700 Kilometern sind die Eindrücke auch recht zügig zusammengefasst: WALD, FELDER und einfach ma NICHTS!! Estland glänzt durch seine seine unberührte Natur. Dies ist aber auch nicht verwunderlich, wenn man eine noch geringere Bevölkerungsdichte als Mecklenburg-Vorpommern hat. Nach etwa 2,5h erreicht man die Küstenstadt Pärnu. Ein kleines Nest, mit einem sehr schönen Strand.

Nach reichlich Bier, ner Pizza und ner Shisha-Bar, hat sich ein großer Teil der Gruppe in das ACHTER-Zimmer des örtlichen Hostels begeben. Der Rest hatte das Vergnügen, im “gemütlichen” Caravan zu schlafen. Bilder vom Morgen danach, darf ich hier leider nicht zeigen : )!

Mit der Fähre ging es dann von Virtsu Richtung Saaremaa. Dies ist die größte Insel Estlands und die drittgrößte der ganzen Ostsee. Ein Highlight jagte das nächste. Auf der Insel angekommen, besichtigten wir den größten Krater Estland, Europas, ach was sag ich –> der ganzen Welt. Doch die Bilder sprechen für sich.

Beeindruckend, oder??? : )

Daraufhin ging es dann für uns alle in die Inselhauptstadt Kuressaare. Das Stadtbild wird geprägt durch die Arensburg, welche mit ihrem Burggraben direkt an der Ostsee liegt.

Am Sonntag ging es dann zu den letzten beiden Highlights. Doch die Steilküste und die Windmühlen von Saaremaa, sahen auf dem Bilder im Reiseführer doch erheblich größer aus.

Es war geschafft!!! Wir hatten unser “Programm” erfüllt und machten uns nun auf den langen Heimweg. Ein anstrengendes aber letztendlich doch sehr schönes Wochenende ging zu Ende.

Und auf zum nächsten Trip: ST.PETERSBURG wir kommen!!!

Hab gemerkt, dass ich dann doch die letzten Wochen wenig zum Bloggen gekommen bin.

Klar wäre hier und da mal Zeit gewesen, aber so richtig Zeit genommen hab ich mir nie.

Also die letzten Wochen kurz zu umschreiben, ergibt Folgendes: Suff, Suff, Trip, Trip, Dirty Talk, Wohnung…Unistart!

Also Suff:  Es ist einfach der Hammer, was hier getrunken wird. Deswegen gilt auch Prohibiton von 10pm bis 10am. Hilft aber nix die Typen sind trotzdem immer besoffen(tagsüber ma in Bus rückwärts essen ist glaube gesellschaftlich anerkannt). Was den Ausländern bei der Jagd nach den vorurteilsfrei einfach hübschen Mädels natürlich zu Gute kommt

Wir waren daher eigentlich auch fast jeden Tag weg, was einem auch nicht schwer fällt, es gibt viele Bars und Clubs und für fast jede Geschmack was. Einmal sind wir zufällig in eine Bar, da waren dann umsonst 3 Jazzbands, die wirklich das Beste im Bereich Jazz waren was ich jemals live gesehen habe!

Trip: Wir waren mit dem Sprachkurs erst auf einer 55km Fahrradtour…das merkt man hier jedoch kaum, ist ja fast alles flach! Wir konnten auch Baden gehen ins Meer, is aber eklige Russensuppe oder wer auch immer seine Abwässer da hingeleitet hat. Haben aber auch saubere Stellen gefunden, aber zugegeben ist die Ostsee nicht gerade für ihren Artenreichtumg und ihre Reinheit bekannt….Mittagessen gab es quasi in einem größeren Wohnzimmer von irgendwelchen Leuten, das war irgendwie cool.

Am Wochenende darauf hatten wir den coolsten Trip, über Muhu nach Saaremaa, die größte Insel Estland und die drittgrößte der Ostsee. Nachdem wir den Tag über rumgefahren wurden und verschiedene Sachen angeguckt haben, kamen wir abends in unserem Nachtdomizil an, nach gefühlten 5km Feld- und Waldweg – Middleof Nowhere!! Da war echt keiner, nur eine Familie und da waren mehrere Hütten wo man dann auch schlafen konnte! Nach gechilltem Grillen und etwaskörperlicher Betätigung (Fotos auf FB) ging es dann auch zum Höhepunkt des Abends: Rauchsauna! Das war so oldschool, in einer Stein-Holzhütte eine Sauna, beleuchtet nur mit Kerzen…irgendwie romantisch, noch romantischer war die Flasche selbstgebrannten Slivovice die ich mit Honza vor und in der Sauna gekillt habe Dementsprechen war ich natürlich gut drauf!

Ein anderer Ausflug war nach Tartu, wo Skodda und Felix ja sind. War aber nicht sopralle, wir haben die Uni besichtigt, weil es die estnische Nationaluni is und danach die örtliche Brauerei (eine von zwei estnischen: A.LeCoq, die andere ist Saku unweit von Tallinn), die Stadt schien mir recht übersichtlich, aber so richtig erkundet haben wirs natürlich nicht.

Es stand dann auch schon der Kursabschlusstest an: Wir sollten eine Präsentation zum Thema “Minu, Eesti ja Eesti keel” geben…also “Ich, Estland und die estnische Sprache”. Dazu sollten wir ein Plakat basteln aus alten Zeitungen, ich fühlte meine PDK Gene…jedoch sind die leider kaum ausgebildet und mein Plakat war sher hässlich, außer den Girls die ich in die Mitte platziert habe (“Mulle meeldivad eesti naised”)…ich habe versucht meine Unwissenheit dann mit einer Portion Charme und Stand up Comedy zu verschleiern, was gut gelang, ich habe eine Excellent, also eine 1,0…haha…Wehrmutstropfen: Jeder hat das bekommen Naja auch gut…

Letzte Woche bin ich dann mal in Westn rübergemacht, zum Martin und der Inken und dem Timm ins tolle Finnland!

Wir wollten ja unbedingt, die Fraueneruopameisterschaft sehen, und wir konnten unsere Mädels natürlich nach dem 5:1 auch gebührend feiern! Wir waren auch schön trinken, wobei das in Finnland mit mehr Gewissensbissen hinsichtlich des Portmonnaies verbunden ist, aber ich musste ja meine Cash Euros loswerden

Allerdings musste ich am Freitag auch wieder weg, weil wir gerade am Dienstag in unsere neue Wohnung eingezogen waren und es noch ein wenig zu tun gab (ok beschränkte sich eher auf austrinken diverser Getränke). Ich wohne jetzt zusammen mit Alberto, Benjamin und Honza, also Italien, Frankreich und Tschechien direkt im Center of Tallinn, 2 min von der Altstadt (Vanalinn) entfernt.

Gestern gingen dann auch mal die Vorlesungen los. Ich Freak hab mir ja mal erlaubt Public International Law hier machen zu wollen, also Völkerrecht, leider war der oder die Professorin gestern mal nicht da, es hätte eigentlich 2x 2 std gegeben, also 180 minuten, also hatte ich ersma bis 14 Uhr frei. Danach hab ich mir dann Principles of Finance gegeben, bei einem lustigen aber strengem Amerikaner, der jedoch denke sehr interessante Sachen macht. Ma gucken inwieweit er den Kurs vom Beilner toppen kann, der ja schon anspruchsvoll aber sehr interessant war!

Danach habe ich mir noch International Economics gegeben, was jedoch total öde war, ich ungefähr 75% schon gehört hatte und ich nur gucken wollte ob das gut ist um Makro in Erfurt zu ersetzen, was ich ja nunmal nicht bestanden habe (Danke Herr Dietrich, Bitte Herr Dietrich). Allerdings habe ich kein Bock ein und dasselbe nochmal zu machen, war irgendwie eher IÖ I mit IÖ II kombiniert und auch nur Basis Krugman/Obstfeld und sogar die Folien von da geklaut, aber das is halt Murks!

Heute muss ich mir dann mal Strategisches Management geben, das brauch ich ja nun leider für Erfurt! Ich habe gehört dass der Prof jedoch gut sein soll, ich hoff jedenfalls kein so Staubsaugervertreter wie Antes! Wir werden sehen!

So ab jetz muss ich mich ma öfter reinhängen was zu tippseln,

haut rein und schreibt fleißig

Mustikal Koigi rabas. Erkki jäi lastega ja läks neid Lehmlaidu ujutama.

Korjasime üksjagu. Aga ma hoidsin end tagasi, sest puhastamine on liiga jõle töö. Kertu sai korjata kombainiga ja mina küll aru ei saanud, et see mingi jõle metsiku lisakiiruse oleks andnud või ropult taimi lõhkunud.

Ja nüüd on mul üks kook jälle ahjus.

Võtsin raamatust 100 Kooki 2, lk 35, rabarberi-karamelli plaadikook.

Ma asendasin rabarberi mustikatega ja tuleb öelda, et kook tuli küll hea aga jõle magus, niiet rabarber oleks ilmselt omal kohal tõesti

viimane saaremaakook

Põhi: 200g võid – 1 pk juubeli pulbrit

Täidis: u 1 l mustikaid – o,5 dl suhkrut

Kate: 4 muna – 2 dl suhkrut – 50 g võid – 1 dl vett – 3 dl jahu – 1tl küpsetuspulbrit

Näpi või ja tordipulber ühtlaseks taignaks ja suru küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuplaadile. Kuumuta ahi 175 kraadini. Sega mustikad suhkruga ja vala taignale. Vahusta munad suhkruga. Sulata kastrulis või, lisa vesi ja lase korraks keema. vala segu munavahu hulka. Sega omavahel jahu ja kõpsetuspulber ning lisa munavahule. vala mustikatele ja küpseta 25 minutit.

Täna varahommikul ehk öösel saabus Indrek.

Päev oli rahulik, käisime Lehmlaius lastega ujumas ja põldmarju söömas. Oli neid seal alles palju.

Lapsed korjasid merest kive, et neid hiljem maalida. Imetublisti tegid tööd ja ei suutnud kuidagi lõpetada.

Õhtul hilja tulid Erkki ja Egert.

Käisimegi Orissaares kulme värvimas ja ma ütleks küll, et täitsa võib minna

Siret hoidis samal ajal lapsi

Õhtusöögiks oli hautis tädi Aime kabatšoki ja sibulatega, lisaks poe kuskussi, oliive ja tomatit. Hea toit, ainult minu jaoks on suuur probleem, et kust saarlased teravust oma toitu saavad. Ei tšillit, ei tšillimaitseainet, ei midagi muud…

Tõsi, tõsi, Saaremaal oli kõik täpselt nii nagu olin oodanud. See, mis sinna tõmbab on alati jääv: meri, värske lest, õlu, rahulik elustiil ja et saarlase jaoks on köik igavesti kena. Isegi ilm on neil seal ilusam, kui mandril!

Seekord sai siis Viljandi folk vahetatud Saaremaa Ooperipäevade vastu ning seda tegu pole põhjust kahetseda. Korraldus oli suurejooneline ja Kuressaare lossi ooperimaja oma 1800 kohaga väga kaunilt kujundatud. Nii ooperimaja, kui ka kohviku maja olid  tegelikult ajutiselt püsti löödud telgid, kuid vaatamata sellele oli publik ooperile vastavalt riietatud. Oli päris hea, et taipasin viigipüksid kaasa haarata.
Mõistagi oli väga palju soomlasi, aga silma hakkas ka Eesti prominente ja hoopis lihtsamat rahvast. Igal juhul kõik kohad olid ette täiega välja müüdud ning pileteid sai osta vaid kirikukontsertidele.

Esimene, millest osa saime oli Puccini viimane ooper Turandot. Selle oriendihõngulise teose tõi lavale Läti Rahvusooper ning seal särasid külalised Lätist, Ukrainast, Hispaaniast ja Poolast. Läti Rahvusooperi koori ja orkestrit dirigeeris väga emotsionaalselt ja atraktiivselt Tadeusz Woiciechowski. Kokkuvõttes võib öelda, et etendus oli tõeliselt võimas. Oli sära ja glamuuri ning nauditavat professionaalsust.

Muide, Turandoti esitamine oli Hiina Rahvavabariigis aastaid keelatud, sest ooper näitavat Hiinat ja tema rahvast halvas valguses. Alles 1990. aastate lõpupoolel keeld tühistati ning 1998. aasta sügisel anti kaheksa etendust Keelatud Linnas.

Teine etendus, mida nägime oli juba varasemast tuttav Giuseppe Verdi ooper Trubaduur. Lavale toojaks seekord teater Vanemuine. Kahjuks jäi see etendus Turandoti taustal üsna ilmetuks. Sellele aitas tublisti kaasa prantslannast kostümeerija idee riietada tegelased ilmetutesse tööriideid meenutavatesse riietesse. Tõsist tähelepanu vääris vaid ehk trubaduuri osatäitja, Hiinas ja Jaapanis õppinud ning praegu Saksamaal töötav Xu Chang. Väärt ooperielamuse sai selleltki etenduselt kätte!

Ah jaa! Saaremaa Ooperipäevad kogusid sel aastal 10 240 külastajat. Eesti Kontserdi andmetel toovad 2010. aasta Saaremaa Ooperipäevad publiku ette juba kolm ooperiteatrit: lisaks Rahvusooper Estoniale ning Vanemuise teatrile jõuab Kuressaarde Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimeline Moskva Akadeemiline Muusikateater. Samuti on programmis esmakordselt esietendus, milleks on Olev Ehala ja Leelo Tungla poolt kirjutatav lasteooper „Käsikivi kosmosest“.
Ilmselgelt olen järgmisel aastal jälle dilemma ees: kas Viljandi folk või Saaremaa Ooperipäevad? Armsad justnagu mõlemad

Nii-niii puhkuse lõpp paistab ikka väga selgelt.

Juba panin ajad kinni juuksurisse ja küünetehnikule.

Kulmudega teeme aga homme kohalike juures katset , eksole siis näha kas risk tasus võtmist

Õhtul sõitsime ratastega, kokku tuli napp 8 kilti, aga meil oli kaasas ka väike vapper Vik, kes sai hakkama ka ülesküntud külatänavatel.

Nüüdsest on vähem kui nädal jäänud meie suurepärast puhkust , nii kohutavalt kurb. Lisaks näib, et ma pean terve kauni tulevase pühapäeva ära raiskama Erkki tädi juubelil. Ja uskuge, ma ei mõtle millelegi muule, kui et kuidas seda üritust vältida. Sest see on surmigav, kõigil teeseldud joonlauad kõhus

Aga täna oli ilus-ilus ilm ja meie kasutasime päeva põhjalikult. Pesime aga jälle pesu ja niitsime muru. Viie paiku viitsisime lõpuks poodi minna ja pärast seda lasime lastel Tornimäe lasteaias mängida.

Ja tüdrukud tegi täna üksteisega fotosessiooni

Need 3 on Egle tehtud

Ja need Anita tehtud

Ekskursioon “Kaiklema koduloomuuseumi”.

Eile pressisime endid Aimele ja Elmarile külla. Meie Kertuga pole Kaiklemal kunagi käinudki, aga rahvas muudkui räägib, et kui vapustavalt kena ja põnev see kodu on.

Nii me siis võtsime hommikul veel täpsed juhised Helle käest ja sõitsimegi kohale.

Ja need kes kiidavad, ei valeta grammigi. Koht on vapustavalt kihvt, ajalooline ja stiilne. Vaatasime Aimega vanu imepeeneid heegelpitse ja muid kauneid käsitöid, lisaks kõiki neid arvutuid kirste ja pütsinuid-nötsikuid. Niivõrd tore, et on viitsitud ajaloolist kraami säilitada.

Aime oli ka meeletult-meeletult lahke: muudkui tassisime autole head ja paremat peale – suure sülemi kuivatatud piparmünti (esimene kannutäis on juba joodud ka), kabatšokk, naerid (lõpuks saan ka maitsta, Epu kiidusõnad selle köögivilja kohta on alles kõrvus kõlamas), tilli (nii palju, et panin osa sügavkülmagi), sibulat. No fantastiline, nagu oleks maavanaema juures käinud.

Veetsime seal kohe pika-pika päeva. Uurimist oleks muidugi kauemaks jätkunud, aga lapsed mangusid Angla Tuulikute juurde kiikuma.

Enne lahkumist pakkus Aime, et näitab meile oma kukeseenekoha ja väntaski rattaga ja suure kiirusega meie ees minema, kihutas nagu noor sälg Ja me saimegi oma selleaastase esimese peotäie kukekaid. Need läksid võiga pannile, lisasin hapukoort, tilli, soola ja pipart ja imemõnus leivakate oligi valmis.

Koduteel tegimegi siis põike tuulikute juurde ja sealt Valgesse Varesesse, et ma saaksin oma töö trükki saata.

Et siis selline päev!

Tervitan Erkkit

Onu Olevi sünnipäev.

Meie Kertuga tegime suure kaitsvate märkidega “kaardi” ja plaaditäie purukooki.

Imetore õhtu koos tädide-onudega ja suitsulestadega.

kahjuks valutas mul pea kohe terve päeva ja tablettidele vaatamata

Kivid Köötsa aiaposti otsas

Jälle lauamängud ja muu lebo.

Isa tegi suure virna vihtasid.

Lisaks väga kihvt saunapäev, lapsed olid vaimustuses. Meil on siin nö vene tüüpi saun. Hästi mõnus ja ei lähe tapvalt kuumaks ja kuivaks, alles viheldes saab õige tunde kätte.

Ja ongi august käes , pihlakad punetavad ka juba. Ja loomulikult ritsikad siristavad. Kahju kohe.

Egert sõitis hommikul Tallinna, et Tabasallu laagrisse minna.

Meie jälle lebasime niisama.

Isa tõi Olevilt 3 kuldkokre ja tegi neist äkist. Kiire sool ja sidrunimahl, jõlehea

Ilm oli läbivalt väga kole, pidev sadu niiet laste kõik riided said märjaks

Mida üks kolme aastane arvab maailmast ja asjadest!

Läksid väike tüdruk ja issi koos poodi, võid ka vaja osta. Jõuavad riiuli juurde, issi küsib: mis võid võtame. Väike tüdruk: Saaremaa võid! Aga kuna issi ei ole ikagi saarlane, siis seekord Saaremaa võid ei võetud, emmega aga alati!

Väike tüdruk praegu Saaremaal. Üks tuttav tädi tuli vanaisa autosse ja küsis GPS-i kohta: Mis see on? Vanaema ja vanaisa vanim lapselaps (12. aastane) ütles: GPS. Tädi küsis, mis sellega tehakse? Meie väike tüdruk ütles: See ütleb – keera paremale, keera vasakule!

Tulime oma Leedu-Poola reisilt. Läti Leedu piiril mingid immigratsiooniameti või taolised mehed pidasid meid kinni ja kontrollisid dokumente. Pärast autos mehega arutama omavahel, et ei tea kas neil hakkas igav, et vahelduseks peavad mõne auto kinni. Tagant kostub: miks onudel igav hakkas? Mis neil tarvis on? Kas nad tahavad naist?

Kui me selle peale naerma hakkasime tegi tüdruk solvunud näo ja pahandas, ma ei taha, et te naerate!

Praegu rohkem ei meenugi, kui kohe kirja ei pane, siis lähevad osad naljad kahjuks meelest ära.

midagi ei teinud

Õhtul tuli isa

Hommikune äratus oli varajane. Õnneks oli ilm imeilus ja selge.

Kell 9 olime Lehmlaius ja lasime paadi vette. Päästevestid selga ja sõit algaski. Algul natuke tasahilju, et kivisse ei läheks ja siis sai juba hoogsamaid poognaid teha. Sõit oli prooviks onu Olevi plaanitud pikemale tripile, kuhu ka Egert kaasa sai sõita Lastele meeldis hirmsasti. Niimoodi õnnelikuna ma pole Egertit ammu näinud. Alati on muidu näos mingi morn, vihane või parastav ilme. Aga nüüd lahke ja normaalne nägu, üllatav

Kui meie sõit sai läbi, siis sõitis onu Olev oma auto koos paadihaagisega Orisaarde õhtuks ette. Ja Egert jäi Lehmlaidu paati valvama. Tubli poiss, sest oli näha, et ega ta eriti ei julge sinna üksi jääda. Aga jäi, sest erutus eelseisvast päevast oli suur. Meie oma lastega jätkasime tavarutiinset päeva, pisut tavapärasest rohkem haigutades.

____________________________

Egert saabus alles õhtul kell 10, nende reis viis Viirelaiule ja Kessulaiule, ühesõnaga nad tegid ringi ümber Muhu ja lõpetasid Orissaares. Poiss oli ülirahul

Vaated Viirelaiult (vist)

Täitsa rahulik päev taas.

Õhtul küll plaanisin Nautsesse Jäääärele minna, aga mugavus sai võitu. Lisaks tuli lapsed täna varakult magama panna, sest onu Olev lubas meile homme kaatrisõitu teha, hommikune ärkamine seega kellaga – punkt 8

edit: saimegi lapsed kiiresti ja valutult magama – üks silmamunamäng (kihvt lauamäng, Egle sai selle sünnipäevaks), natuke potterit ja hiljemalt pool üheksa nad magasidki.

Ma ükshetk Muhu kalossimaalimisest innustununa maalisin ühe muhuainelise tuhatoosi Mingilt sajandialguse vaibalt on muster maha joonistatud. Raamat ringles Epu juures. Värvid enamvähem nagu fotol sest tekist olid. Vaadake kui vapustavalt kihvt helesinine maasikas on juba 19— tikkida juletud

Tumesinine teisipäev

Täielik kass ja koer on peal Arusaamatu lausa, et  miks. Põhjust nagu pole.

Õnneks Kertu sai mu virinast hästi aru ja lasi mu omaette minema. Läksin siis rattaga sõitma. Ja et asi poleks mõttetu, sõitsin Orissaarde toidu järele. Lisaks käisin kaltsus ja vaatasin kontoritarvete poes iga viimast jubinat. Ei tea kas asi ongi lihtsalt šoppamiskire mitterahuldamises pikema aja vältel? Või hoopis piltides, mis minust tehtud on?

Ja siis õhtul sõitsime Egertiga õngitsema. See mees suutis mu pea taastunud zeni muidugi pikema jututa põhja lasta. Näiteks kaotas ta teel ära oma õngekonksu ja oli siis minu peale vihane. Siis lõhkus ta ära mu välgumihkli ja selle asemel, et mu raevu taluda, läks tema ja tegi tutvust juhuslike kalameestega ja tõi nad minu juurde, et nad mulle tuld saaks anda. No halloooo, mulle sellised asjad ei meeldi.

Aga igal juhul nüüd nad kõik magavad uues majas, ja meie Kertuga hängime rahulikult, Kertul värv peas

Mu tüdruk sai täna 6

Peokene oli ka sel aastal Saaremaal, kohal lähemad naabrid. Üllatuskülaliseks oli onu Olev, kes täitis ka edukalt tellimata jäänud klouni paika.

Ilm oli päeval päris kole, aga õnneks õhtuks läks ilusaks. Pidu lõppes kell üks öösel Erkki lahkus õhtul 11-se praamiga.

Hommikuks oli kräsupea.

Õhtuseks peoks riisi-makrasalat, grillviinerid, suupisted arbuusil, dipitaldrik porgandi ja kurgiga. Magusaks toorjuustukook toormetsmaasikamoosiga, kass artur, arbuus.

Väga asjalik ja toimekas päev.

Nt korjasime ära mustad sõstrad ja panime sügavkülma. Ühest liitrist sai purukook. Imelihtne teha ja lastele läks väga hästi peale. Õudmõnus on korjata oma aiast marjad ja kohe sujuvalt kooki teha, tekitab hirmus õdusa ja turvalise tunde.

Retsept Sireti raamatust “100 kooki 2”, lk 63

250 g võid • 2,5 dl suhkrut • 2 munakollast • 8 dl jahu • 1tl soodat • 1l marju

Vahusta või suhkruga pehmeks vahuks, lisa pidevalt vahustades ja ükshaaval munakollased. Lisa juurde jahu ja sega ühtlaseks purutaoliseks taignaks. kata ahjuplaat küpsetuspaberiga ja kata see 2/3 taignaga, vajuta ühtlasemaks. Vala peale marjad, riputa neile pisut suhkrut ja pudista peale ülejäänud tainas.Küpseta 200 kraadi juures 30 minutit.

Lisaks sai tehtud taas murupügamist ja klumpide rohimist, pesu pestud ja süüa tehtud.

Alustuseks uhhaa eilsetest kaladest, siis see eelmainitud purukook. Õhtuks pasta hakklihaga ja tomatisalat. Muide kalasupi söömine oli lastele ränk katsumus, et see üldse sujuks tuli neile lubada meie karistus-kiitustabelisse südamed joonistada Jah, Kertu siin juurutas tabeli – karistuseks halva teo või käitumis eest tuleb rist, viie risti korral järgneb mingi kole karistus (me paraku ei tea veel mis täpsemalt) ja kiitustega samuti viie südame korral järgneb preemia poes – 10 krooni ulatuses). Hetkel toimib veel päris kenasti!

Ning seejärel alustasin Egle sünnasöökidega.

Hommikuks tuleb kräsupea nt

Erkki toimetas lastega ringi, käis neid Orissaares lõbustamas ja õhtul jalutati Tornimäe lasteaeda mängima.

Egert elab oma elu, üks päev oli ta öökülas Melani ja Hedili juures, täna oli meil Silver ööbimas

Päev Kuressaares sünnipäevaoste tegemas.

Aga et päev liiga ühekülgseks ei jääks, siis viisime lapsed Kaali kraatrit vaatama. Paik on igati kauniks tehtud, rahvast oli ka päris palju.

(Ma isegi ei mäleta millal ma viimati seal käisin, äkki nõukaajal koos ema-isaga?)

Õhtul sõitsid Erkki, Egert ja Melani-Hedili kalakasvatusse kalale ja suutsid suisa 12 ahvenat saada, meile jäid neist uhhaa jaoks 7. (Erkki ühesõnaga saabus öise praamiga ka nädalavahetuseks ja lapse sünnaks kohale).

Vahepeal on jälle hulk vett merre voolanud ja palju vägevaid tegusid ära tehtud. Näiteks leidis töötukassa puuduva paberi lõpuks üles ja oodatud rahavoog minu arveldusarvele algas.

Samal ajal valmis Viljandis Riia maantee ja Reinu tee ristmik, mida nii kaua oodatud ja loodetud. Kahjuks pole sellel mingit sarnasust paari aasta eest tehtud põhjaliku projektiga, mis maa kasutamise küsimustes kooskõlastati ka Riia 16a korteriomanikega. Ring jäi ikkagi liialt väikeseks, ehitamata jäi Reinu tee kõnnitee ja lahendamata sademevete kogumise süsteem. Eksimatult võib öelda, et tegu on tüüpilise valimiseelse säästuristmikuga.

Aga vaatame Reinu tee pikendust, mis nüüd viib otse ringteele. See sai küll uhke ja näha on, et eurorahaga koonerdatud ei ole.

Suvi õnneks jätkub ja minu jaoks tähistab juuli lõpp aega ümberasumiseks Saaremaale. Ooperipäevad ja sõbrad juba ootavad! Võib küll öelda, et Arveti võrratu koduõlu ja Teedu suitsutatud lestad on maailma parimad.

Muide, Arvet Väli on Saaremaa ainuke ametlik õlletootja. OÜ Taako on asutatud 22. detsembril 1990 ning Pihtla taluõlle valmistamine on tema põhitegevus. Õllevirde tihedus on 16% ja alkoholi protsent 7,6. E-post: taako@solo.ee Elus õlu mekib tõepoolest kenasti ning uusi kive tuleb ju ka jälle mandrile tuua

Vahepeal on juhtunud igasugu asju ja on olnud ka täitsa tavaline elu, mis sest ikka kirjutada

Poolas käisime, lõpuks üks kokkutulek kuhu kohale jõudsin. Rootsi kursuste kokkutulek oli seal, kõik kes kunagi sealt läbi käinud olid kutsutud. Üle 100 inimese tuli kohale, päris palju ikka. Meie kursuselt olid nii umbes pooled, kuus poolakat kõik, viiest eestlasest kaks (meie siis), viiest lätlasest üks, kolmest leedukast ei ühtegi, kolmest ukrainlasest kaks, kuuest venelasest kaks, sakslane ja rootslane ka veel otsa. Nagu polekski 4 aastat mööd läinud juttu jätkus kauemaks. Minek muidugi oli omaette sündmus, esimesel päeval Leetu ja teisel päeval siis Poola Tucolasse. Rohkelt pissipause ja mõned söögipausid ja lõpuks kohale jõudsimegi. Kaks päeva koha peal ja samamoodi kaks päeva tagasi

Juulikuu on läinud magistritöö tähe all, pregu ka peaks hoopis seda kirjutama Meie väike tüdruk suvitab Saaremaal ja ma saan rahulikult kirjutada. Kurb on küll ja kui ta helistab ja ütleb: emme sa oled nii armas, mul on emme igatsus peal. Ma tahan issile ka öelda, et tema on ka nii armas!

Ise olen juba rõõmsalt 25 nädalat paksuke hirmus aktivist tundub tegelane olevat, toksib vahet pidamata, no vahel ikka puhkab ka Ultrahelis viimati otsustas, et pole teil vaja teada midagi, magas magusasti kägaras, jalad oli ka veel risti pannud ja ei teinud väljagi, et teda uuriti – kõik ok, see ongi kõige tähtsam! Väike tüdruk räägib kord nii ja kord naa, et tema tahab õde või tema tahab vennat. Ühe nendest ta saab, aga kumma, eks see siis paistab

Arstide juures käisime väikese tüdrukuga, hambaarst leidis ime pisikese augu ja natuke puuriski tal, aga ta ei teinud piiksugi. Ja pole nagu näha, et ta hambaarsti hirmsasti kardaks nüüd. Perearsti juurde sattusime ka ja sealt öeldi, et kolmene võiks silmaarsti juures ära käia. Läksime ja saime prillid sellele kolmeaastasele. Kui ikka mõlemal, nii isal kui emal on vasak silm nõrgema nägemisega, siis on ikkagi üsna tõenäoline, et lapsel ka ja nii ongi. Issi sai ka prillid. Mul endal olid algklassides prillid, aga rohkem pole nagu olnud tegelikult vaja, sest nii palju kui vaja on see vasak silm ikka kuidagi ära näinud. Eks näis, äkki saab pisikese piiga vasaku silma ka korda kui natukene prillidega käib. Prillid saime vahvad, sobivad talle ilusasti, iga päevaga tundub, et harjub järjest rohkem nendega ära.

Remont läheb meil ka ja ei lähe. Riidekapile saime uksed, ilusad uksed ja vannituppa dushile ka klaasuksed, ilusad. Pahteldajat oleks vaja ja maalrimeest, siis võiks juba midagi edasi loota Täna pannakse uus välisuks paika ja torud, mis vaja vahetada saavad lõpuks vahetatud, et saaks viimistlusega edasi tegeleda. Midagi ikka liigub, eks ise peab liigutama

Eile käisime kinos, ei mäletagi millal Tartus viimati kinos käisin, peale lapse sündi pole kindlasti käinud, seega kolma pool aastat kindlasti mitte. Film oli muidugi raseda jaoks üsna sobiv

Ettepanek (The Proposal), Sandra Bullocki ja Ryan Reynoldsiga. Ega mehele ei meeldinud eriti ja eks ta oli ikka selline etteaimatav, et mis juhtub ja mis saab. Aga vahelduseks ikkagi midagi lihtast ja lahedat, ei pea palju kaasa mõtlema ja saab naerda. Muidu on ainult üks tagaajamine ja kõmmutamine, vahepeal on ikka hea midagi muud ka vaadata.

Nii, et aitab vaadata küll, kui tahad lihtsalt olla ja mitte millelegi mõelda, kui magistritööd on pea täis, siis on hea sellist naljalugu vaadata.

Peale filmi avastasmime, et Maxima tegi oma hullepäevi, autosid vooris hilja öösel kohe murdu. Käsime ka vaatamas siis, et mis värk, mul hakkas paha inimesi oli palju üheskoos puntras, õhku vähe ja tundliku nina jaoks haisud ka veel, see kõik oli liiast. Sabad olid kassades kilomeetrised ja ukse taga nii sama pikad – kõik ei mahtunudki korraga poodi sisse. Ei tea kas täna on tööstuskaupade riiluid Maximas lagedad?

Nüüd on kirjutatud küll, peab ennast ümber lülitama töö lainele Pole sugugi kerge. Tauri Tallermaa ühes videoloengus rääkis, mis mu mehel arvutisse tõmmatud, teel Poola kuulasime, et lülitumine ühelt töölt teisele ja peale segamist keskendumine võtab umbes 15-20 minutit aega. Nii, et igakord kui teen midagi muud, siis läheb jälle veerand tundi, et ennast töö lainele saada ja nii kusjuures ongi. Lainele saamine võtab aega …