http://www.ars-solaris.ro/picturi/Calatorul.jpg

Călător…

de dor cuvintele nescrise

nu mor nici cele necuprinse…

sunt fie * piscuri *, ori * abise *

şi tu-ntre ele , veşnic călător…

Sibilla

Ceca – Put putujem:

Hej, duso, hej, stara ljubavi
ja ne mogu vise
na te cekati

Put putujem, put daleki
sav te zivot ljubim, ne zaboravi
put putujem, a zao mi
nemam kome reci
da te pozdravi, za me poljubi

Ja nemam lijek da me ozdravi
samo tvoju sliku da me isprati

Put putujem, put daleki
oko moje zoru nece vidjeti
put putujem, a zao mi
nemam kome reci
da te pozdravi, za me poljubi

Hej, duso, hej, stara ljubavi
sto ti moje rijeci
vjetar ne nosi

Put putujem, a zao mi
nemam kome reci
da te pozdravi, za me poljubi…

( Put putujem – tekstovi pesama )

Sibilla

]]> http://val3rb.wordpress.com/2009/09/21/who-i-am/ Mon, 21 Sep 2009 15:21:20 +0000 Valer http://val3rb.wordpress.com/2009/09/21/who-i-am/

           Cine sunt??? Buna intrebare!! Nu?? Nu stiu daca voi capata vreodata un raspuns concret.. cine sunt ?? pai de unde sa stiu eu ?? nu cred ca voi afla poate niciodata.. Am senzatia ca reprezinta un secret pe care il pastreaza doar cei care ma intalnesc.. si ajung sa ma cunoasca cat de cat.. dar de ce oare nu mi-l dezvaluie si mie ?? In schimb s-ar putea sa stiu cine cred eu ca sunt…. Ce as putea sa fiu.. ??

• un simplu soim care doar ce a invatat sa zboare… in cautare de ceva mai bun, de ceva care ar readuce culorile la viata…
• Sunt un contur creionat, un simplu desen nedefinit inca..
• sunt o simpla fila dintr-o carte uitata pe un raft al unei lumi imaginare de care as vrea sa apartin..
• Sunt un zar aruncat in infinit. Penduland intre real si ireal… intre iluzii si aluzii…
• Sunt o alga care pluteste in mare, lasata in voia sortii de curentii marini, ba in S ba in N.. neavand niciodata un relevment fix..

                    si totusi… se vede in indepartatre uscatul.. sunt oare salvat ?!?!?!…

Nocturn (297×420) – 100 RON (vandut)

Soim (297×420) – 150 RON

Catel (297×420) – 100 RON (vandut)

Catel cu trandafiri (297×420) – 100 RON

Membri trupa

Kombat
Maerry
FaiboX

TRACKLIST:

01. KST inseamna …
02. Avem strazile (cu Serafim)
03. Gestapo
04. Ruleta ruseasca (cu Lecart)
05. Doar timpul intelege (cu Piloophaz si Keumart)
06. Rasarit (cu Laura)
07. Lovitura
08. Dubla identitate
09. Cod arctic (cu Kazi Ploae si DJ Limun)
10. Bucuresti
11. Honor et patria (cu Ovidiu)
12. De maine (cu Soim si Catalin)
13. Punctul pe i (remix)
14. FaiboX-ellent
15. Menage a trois (cu USM)
16. Inger si demon (cu Ovidiu)
17. Soldati necunoscuti (cu Rashid)
18. Pericolul 2008 (cu Jhivago si Ovidiu)
19. Outro 20. Ruleta ruseasca (remix) (cu Lecart si Butch)

Aveam de mai mult timp materialul , dar am evitat sa postez ieri de ex., alaturi de multitudinea de oameni care au facut posturi total penibile de 1 decembrie. Asa ca am preferat sa nu postezi nimic de.. ziua nationala. Dar acum trebuie sa postez ceva, pt ca e PREA TARE ( desi sper sa nu vina atat de multi incat sa nu mai prind eu loc ). KST isi lanseaza IN SFARSIT albumul Soldati necunoscuti. Unde ? La eventul 5 ani de Hades. Cand ? Pe 12 dec, incepand cu orele 21:00. Cine mai canta ? Verita, Serafim, Kazi, Ovidiu, Catalin U.S.M., Butch, Lecart, Rashid, Soim, Laura, deci cum ar veni FOARTE TARE. After party cu TRUTH, BAZOOKA si DJ UN – UN – UNDOO Intrarea va costa 18 lei, si veti avea cd-ul “Soldati necunoscuti” inclus, deci o sa intrati practic degeaba, doar sa veniti. Primiti albumul la intrare, deci se cam merita. See you there.

Mai multe detalii la HADES RECORDS sau KST.

Anuntat initial pentru aprilie 2007, noul album KST iese la suprafata abia in decembrie 2008. Lansarea va avea loc in club Suburbia pe 12 decembrie incepand cu ora 21.00. Intrarea va fi 18 lei, cdul “Soldati necunoscuti” semnat KST fiind inclus in pret.

Materialul beneficiaza de aportul a numerosi artisti: Catalin (Coma), Piti (EMIL), Kyoru si Napalm (H8), Veritasaga, Rashid (C.I.A.), Butch (Dagga), Ovidiu, Serafim (Funktastics), U.S.M., Kazi Ploae, DJ Undoo, DJ Skid, Soim, DJ Limun, Keumart (Elvetia) si rapper-ul francez Piloophaz.

Cei care nu vor ajunge la lansare pot face precomenzi pe http://www.hadesrecords.com/kst/

Totodata cei care vor face precomanda vor beneficia si de o reducere de 2 lei fata de pretul ulterior (adica un cd cu tot cu taxe postale va costa 23 de lei) si va primi in colet si o mica surpriza din partea KST.

Alte detalii pe http://www.hadesrecords.com/kst/

Tracklist:

01. KST inseamna …
02. Avem strazile cu Serafim
03. Gestapo
04. Ruleta ruseasca cu Lecart
05. Doar timpul intelege cu Piloophaz si Keumart
06. Rasarit cu Laura
07. Lovitura
08. Dubla identitate
09. Cod arctic cu Kazi Ploae si DJ Limun
10. Bucuresti
11. Honor et patria cu Ovidiu
12. De maine cu Soim si Catalin
13. Punctul pe i (remix)
14. FaiboX-ellent
15. Menage a trois feat. U.S.M.
16. Inger si demon cu Ovidiu
17. Soldati necunoscuti cu Rashid
18. Pericolul 2008 cu Jhivago si Ovidiu
19. Outro
20. Ruleta ruseasca cu Lecart si Butch (H8 remix)

Oli vastik lörtsine ilm. Tuul puhus. Minu kõrval kõndis üks käbe vanatädi. Meist möödus üks tütarlaps, kellel oli seljas lühike jope, mis jättis keskkeha paljaks. Tädike minu kõrval hakkas tüdrukuga pahandama, kutsus teda üles mõistlikult riidesse panema ähvardades neerupõletikuga. Siis kuulsime temalt mida kõike veel noorusest, kellel pole mõistust peas. Tüdruk ülbas midagi ja kõndis edasi.
Kui ma laps olin, valitsesid sellised tädikesed külatänavat. Nad käisid isegi noortepidudel ja järgmisel päeval teadis kogu küla, kes kellega ja kuidas. Loomulikult ei sallinud noored neid tädikesi aga mingit politseid polnud pidudel vaja.
Ka praegu, meie 105 korteriga majas, on mõned sellesed vana aja tädikesed. Neid ei kuula keegi ja kui nad peaksid palju tänitama, visataks nende aknad sisse.

Aga tegelikult olid need tädikesed näide kodanikualgatusest, et kus viga näed laita, seal laida.

Larko analüüsib ajaveebinduse eetikat. Temaga saab ju ainult nõus olla. Mul tekib siiski tunne, et see pole kõik. Nii mõnigi anonüümne kriitiline kommentaar kuulub korraloojale “tädikesele”. “Tädikesed” on alati anonüümsed. Mutike, kes talveilmas nabapluusiga kõndivat tüdrukut korrale kutsub, ei tutvusta ennast. Kahtlemata oli tema tänitamine nooruse loll olemisest ülearune aga noomimisel oli selgelt ratsionaalne iva.

Saades mingi anonüümse läkituse on kõigil võimalus see tähelepanuta jätta. Kasvõi neerupõletiku hinnaga.

Deşi remarcasem colajul de fotografii de ceva vreme, abia acum am avut timp să îl văd până la capăt. Şi spre mirarea mea, văd că acest mânuitor neîndemnatic de drapel dă închiderea programului.

Problema e că, deşi poza e făcută publică, a fost preluată fără a se specifica sursa! Autorul clipului a fost identificat, urmează să purtăm o discuţie ca între doi oameni vaccinaţi.

Kruuda kaualubatud kaunikene on lõpuks valmis. Öeldakse, et mis kergelt tuleb, see kergelt läheb. Kruuda ärid pole siin erandiks, sest pole saladus, et Kruuda äriimpeerium püsib veepeal ainult tänu kohati kahtlasele kinnisvaraärile.

Kruuda kutsub kodanikke üles hakkamaks Kalevi kaasautoriteks. Iseenesest tore idee kuid praktikas juhtub see, et “Põdrala”, “Mooste” või “Pärsti” kodukohauudiseid hakkavad treima need üksikud internetiühendusega külahullud, kes meediaväljaannetesse pidevalt kirju saadavad ja igalpool vandenõusid näevad. Aga lugema? Kirjutajad ise?

Vastuseta küsimusi on rohkemgi:

• Kas portaali nimi ja logo pole vaimuvaesed? (Portaali asemel oli enne kommivabriku kodulehekülg)
• Miks pole portaal atraktiivne?
• Miks peaks kodanik Kalevi portaali nö kodukohauudiseid treima kui ta võib samahästi avada oma ajaveebi ja registreerida see näiteks blogipuus?
• Kellele see orienteeritud on?
• Miks peaks inimene eelistama Kalevi portaali teistele (Delfi, EPLO, PMO, SLO, ETV24 jne.)?
• Kuidas loodab ta kasumit teenida? (Reklaambännereid ei paista)
• Kas Keskerakonna võimu all olevad KOVid hakkavad miljonite eest “ruumi” ostma?

Peaks muidugi tuult tiibadesse soovima, aga ei suuda. Surnult sündinud idee.

Kriitikat tehnilise poole kohta

PS! Portaali juhib paljude kodanike kunagine lemmiktoimetaja EPLOst – Sten A Hankewitz. Elagu positiivne ajakirjandus!

Promit cã postul ãsta şi gata cu drumul. Azi mã gândeam venind spre casã cã am acelaşi traseu în fiecare zi şi încercam sã-mi dau seama dacã e de bine sau e de rãu. Pânã şi partea strãzii pe care merg e mereu aceeaşi. Şi la dus, şi la întors. Am încercat o singurã datã sã deviez, dar nu-mi place sã merg singurã dimineaţa pe lângã douã parcuri, unul în faţa celuilalt. Sunt bolnavã? Am fixuri? Nu mã gândesc cã dacã merg pe altã stradã n-o sã-mi meargã bine, dar pur şi simplu dau drumul la muzicã în urechi şi la gânduri şi p’aici ţi-e drumul!

Pe de altã parte, când plec la drum lung am totuşi nişte mici şi nu chiar aşa de grave porniri. Iau cu mine obiecte şi mai mult decât orice, trebuie sã vãd şoimi. E musai.

Şi asta e oarecum dificil, din cauzã mai ales cã dorm ca porcu’ în orice mişcã. Mã ia mai întâi o stare de amorţealã, dupã care pic. Şi mã trezesc ori arãtând abonamente unor controlori care nu existã, dar pe care tocmai îi visasem (s-a întâmplat o singurã datã, ce-i drept), ori cu taximetristul care îmi zice cã am ajuns, ori din cauzã cã mi se dã capul singur pe spate.

Apoi pentru cã e cam greu totuşi sã stai numai cu ochii în soare şi pe sus. Mai trebuie sã faci o conversaţie, sã te mai uiţi la peisaje, sã mai fumezi o ţigarã.

Dar şi pentru cã e greu sã-i vezi dacã nu zboarã. Sunt maro şi toamna nu se vãd foarte bine, decât dacã ai ochiul format şi eu mã mândresc cã sunt o mare depistatoare de şoimi.

Asta e cu şoimii. Şi pe tot drumul ãsta de 2.800 de km, şi la dus, şi la întors, a fost puzderie de şoimi. Mai ales sâmbãtã. I-am vãzut în stoluri, ocazie cu care am scos din minţi şi lumea din maşinã, care începuse şi ea sã se uite dupã şoimii mei, crezând un pic de tot în superstiţiile mele care, de data asta, dacã s-ar fi adeverit, ar fi privit-o şi pe ea. Dar am scãpat cu bine şi mulţumesc pe aceastã cale mamei tuturor pãsãrilor ãstora care plutesc fantastic stând pe loc, dupã cum nu se poate vedea atât de bine în fotografia de mai jos.

Apoi mai am obiectele. La drumul ãsta am luat dupã cum urmeazã: una bucatã inel (primul din viaţa mea), una bucatã aztec agãţat de gât (care dupã vizita la Muzeul Mãrii Nordului s-a întovãrãşit cu un peşte foarte frumoooooos) şi una bucatã praştie. Nu ca sã omor şoimii, ci doar pentru cã mi-e dragã.

Mã simt mai bine când le am cu mine, mai în siguranţã. Oi fi nebunã, da’ mãcar nu iau trei geamantane. Şi m-am întors cu multe pietre şi scoici ciudate. Care s-au aşezat la loc de cinste, lângã castane, o pipã şi o vãcuţã cu douã bile.

M-a lovit un pic de melancolie, aşa cã o sã închei fãrã sfârşit. Sã-mi aduceţi aminte sã vã povestesc despre baloanele curcubee de pe autostradã, cã acuma nu mai vreau. Noapte bunã!

Via bastardoperaator.

Eesti Päevaleht kirjutab sellest kuidas president Ilves oma USA ametivennal külas käis. Kahju, et seda ajaloolist sündmust varjutas Paris Hiltoni vanglast vabanemine.

Ja nagu ikka tuli jutuks jälle kübersõda (jätke meelde ka need uued moeterminid: hacktivist, cyberriot, cyberterrorism, digital Maginot line, digital Pearl Harbor, war on e-terror, e-war) ja NATO Küberkaitse Keskuse loomine Eestisse.

Samas esitas ajakirjanik oma artiklis paar huvitavat väidet, mis ajendas seda nuppu kirjutama: “Kübervaldkond oli tema sõnul ka üks väheseid, milles Bush palus end täiendavalt valgustada. Arvutirünnakute teemat peetakse nii tõsiseks, et meedias on alanud ka ilmselge vastukampaania: hämarad lobiorganisatsioonid otsivad eksperte, kes kinnitaksid New York Timesi sarnaste mõjukate lehtede veergudel, et küberrünnakute taga ei saanud kuidagi olla Venemaa.”

Nüüd teame siis, et Ilves pidas Bushile IT alase loengu (ikkagi e-stonia riigipea!) ja Eesti vastu tegutsevad mingisugused hämarad lobiorganisatsioonid. IT-neeger otsis kõnealuse New York Timesi artikli üles.

Täpsemalt: “Whatever form cyberwar might take, most experts have concluded that what happened in Estonia in May was not an example. The cyberattacks in Estonia were apparently sparked by tensions over the country’s plan to move Soviet-era war memorials. Estonian officials initially blamed Russia for the attacks, suggesting that its state-run computer networks blocked online access to banks and government offices. The Kremlin denied the accusations. And Estonian officials ultimately accepted the idea that perhaps this attack was the work of tech-savvy activists, or “hacktivists,” who have been mounting similar attacks for several years.”

Huvitav millise hämara lobiorganisatsiooni heaks töötavad selle hämara ajaveebi hämarad omanikud? Skeptiline suhtumine kübersõja toimumisse pole ilmselgelt patriootiline.

Postimees kirjutab: “Matemaatikaõpetajad nõuavad ministrilt eksamikomisjoni esimehe väljavahetamist“:

Rühm matemaatikaõpetajaid saatis haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele avaliku pöördumise, kus tungivalt nõutakse Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (REKK) matemaatika eksamikomisjoni esimehe Helgi Uudelepa väljavahetamist.

Uudelepa juhitud komisjon on viimastel aastatel tekitanud olukorra, kus õpetajad ei tea enam, kuidas REKKi tõlgenduses õigesti õpetada ja abituriendid ei tea, mida ja missuguses mahus võidakse nende käest eksamil küsida, seisab pöördumises.

…

Näiteks ei ole olnud kooskõlas ülesannete raskus ja töö sooritamiseks antud aeg. Õpilased jäid tõsisesse ajahätta nii 2006. kui ka 2007. aasta eksamiülesannete lahendamisel.

…

Eksamikomisjoni poolt antud info kohaselt kontrollitakse eksamitöö esimese osaga põhiteadmiste- ja oskuste omamist ja nende kasutamise oskust elulistes situatsioonides.

…

2006. aasta eksamil olid õpetajate nägemuses esimese osa seitsmest ülesandest neli sellised, mille puhul ei saa kõnelda põhiteadmiste- ja oskuste kontrollimisest.

…

Õpetajad rõhutavad ministrile saadetud pöördumises, et matemaatika riigieksami ülesanded peavad olema koostatud nii, et ka tavaklassis õppinud õpilasel on võimalik eksam sooritada maksimumtulemusele.

Ei pea! No ei pea lihtsalt! Tavaklassis õppinud õpilane ei pea olema suuteline eksamit sooritama maksimumtulemusele kui ta ei ole eksamiks õppinud.

Eksami mõte ei ole lihtsalt koolilõputunnistus kätte anda või inimestes positiivseid emotsioone tekitada. Matemaatikaeksami mõte on eraldada välja need, kes on suutelised matemaatikat kõrgemal tasemel edasi õppima. Need, kellel on piisavalt huvi ja tahtmist, et iseseisvalt õppida.

Matemaatikaeksamilt ei ole võimalik saada mingit head tulemust kui sa oled lihtsalt need kolm aastat keskkoolis tunnis kohal käinud ja lähed siis eksamit tegema. Eksamiks peab õppima. Eksamiks peab valmistuma. Ja kui õpilane on käinud tavaklassis, siis peab ta natuke rohkem vaeva nägema.

Ärme palun teeme seda viga, et hakkame kõiki õpilasi premeerima heade tulemustega. Mõni teeb tööd ja näeb vaeva ja saab hea tulemuse — ta on selle ära teeninud. Kui keegi teine kõrval näeb vähem vaeva ja on vähem andekam, kuid saab sama tulemuse, samuti esimese koha, siis see on kõigile kahjulik. Selline premeerimine vähendab andeka inimese väärtust ning samas solgib tulemusi.

Üks põhjus miks ma Tartu Ülikoolist ära tulin oli pidev mahategemine. Matemaatika-informaatika teaduskonnast on võimalik diplom saada ilma, et oleks kirjutanud ridagi programmikoodi. Kodused tööd kopeeritakse üksteise pealt. Eksamitel käies on raamat põlvedel või SMSitakse tarkadele sõpradele. Arvutiklassis toimuvatel eksamitel on abiks sõbrad jututoas — osavad häkkerid on valmis teinud tarkvara, mis laseb jututoa tekstil paista tavalise veebisirvimisena. Vahel makstakse koduste tööde lahenduste eest ka seksuaalteenustega.

Õppejõud on sellest kõigest muidugi teadlikud, kuid ei sekku. Enda kaitseks väidavad nad, et “dekanaat pole petturluse osas selget seisukohta võtnud”, mida iganes see ka ei tähendaks.

Samas on jube demotiveeriv kui teed tööd ja näed vaeva, et diplomit saada ning sinu kõrval on mingi beibe, kes ei jaga teemast ööd ega mütsi, aga saab kätte sama diplomi ilma vaeva nägemata.

Ülikoolis on latt nii alla lastud, et bakakraad on kaotanud oma väärtuse. Ajakirjanikuna kuulen tihti lugusid stiilis “tuli meile tööle üks äsja lõpetanud kraadiga vennike, mitte sittagi teha ei oskand.” Seesama kajastub isegi Praxise uurimuses, kust lähtub, et IT-firmad peavad ülikooli toodangut tihti kuni aasta ise koolitama enne kui toodang tööga hakkama saab.

Nüüd tahetakse ka keskkoolis latt alla lasta.

Mille kuradi pärast? Et paar õpilast saaksid omale paremad matemaatikahinded kuigi nad pole seda väärt?

Kui asi on ülikooli sisse astumises, siis ülikool võtab alati vastu just kindla hulga parimaid. Ka lävendipõhises süsteemis. Lävendit lihtsalt reguleeritakse vastavalt vajadusele. Parimad ei jää kindlasti ukse taha sellepärast, et matemaatikaeksam oli liiga raske.

Mida üks korralik ja keeruline eksam teha aitab on parimate hulgast kõige parimad välja noppida. Maksimumtulemus tuleb ära teenida. Maksimumtulemus ei ole kellegi õigus.

Ja see on loll nutt ja hala, et õpetajad ei tea mis matemaatikaeksamisse tuleb. Kui mina aastal 2004 eksamit sooritasin jagati õhukesi suures formaadis rohelisi raamatuid, kus oli sees täpselt see, mida eksamil küsitakse. Kui matemaatikaõpetaja teeb eksamiks kordamist oma programmi järgi, siis on ta lihtsalt idioot. Sulle antakse raamat kätte, kus on kõik vajalik olemas. Kui sa seda ei kasuta, siis ära hakka süüdistama eksamikomisjoni.

Matemaatikaeksami eel korraldati meile kahe nädala jooksul kordamistunde. Käisin seal vist ühe korra kohal. Hullult igav oli, kõik vegeteerisid silmad poolavali ning kohapeal tehtud ülesanded olid liiga lihtsad. Selle kahe nädala jooksul tegelesin ma aga kodus sellesama rohelise raamatu uurimisega. Tegin sealt peatükk-haaval ülesandeid ning sain targemaks. Lõpptulemuseks oli 93 punkti, mis minu teada oli klassi parim tulemus.

Kulla matemaatikaõpetajad. Saage aru. Teile antakse ette imeõhuke raamat, kus on kirjas praktiliselt need ülesanded, mis riigieksamil tulevad. Kui te ei oska selle raamatu järgi õpetada siis see on teie oma viga. Ärge süüdistage eksamikomisjoni.

Latti ei saa allapoole lasta. Tulemuseks on hunnik paberiga idioote. Inimene peab oma kraadi/tulemuse ise omaenda tööga ära teenima. Sina oled seal klassi ees vaid õiget teed näitamas.

Remember, Luke. Use the Green Book!

Elementaarne — tuleb vaid küsitleda inimesi kirikutes ja seepeale laiendada seda tulemust kogu rahvale. Midagi analoogset suutnud teha e-tervise propageerijad “positiivse teavituse” sildi all. Postimehe veebilehel torkas silma uudis usaldusväärse pealkirjaga: “Uuring: eestlased on digitaalsete haiguslugude poolt”. Ei tea, kas tegu on e-tervise PR teatega või toimetaja omaloominguga kuid igastahes räägib pealkiri mingisugusest ühest ja kindlast uuringust.

Oh seda üllatust, kui artikli esimene lause räägib juba kahest tervishoiualasest üle-eestilisest uuringust, mille järgi eestlased tahavad, et meditsiinitöötajatel oleks digitaalsel kujul ülevaade nende tervislikust seisundist. Ei, asi läheb veel huvitavamaks ja artiklist tuleb välja, et:

• Eelmise aasta sügisel viis Turu-uuringute AS läbi küsitluse, mille kohaselt pidas 75 protsenti digiloo projektist kuulnud inimestest digitaalset terviselugu vajalikuks. Valimi kohta pole mitte ühtki sõna!
• TNS Emor küsitles detsembris 500 inimest, mille tulemusel saadi teada, et ligi pooled inimesest olid teadlikud, et juba praegu edastatakse nende andmed iga kord pärast arsti juures käimist tervishoiuasutuste infosüsteemi.
• Uuringufirma Faktum & Ariko uuris teemat jaanuaris küsitledes 100 perearsti, 100 apteekrit, 32 kardioloogi, 25 psühhiaatrit, 18 neuroloogi ja 9 endokrinoloogi üle Eesti.

Lihtne matemaatika näitab, et siin on tegu juba kolme erineva uurimuse/küsitlusega. Ja kogu joru mitu korda üle lugedes ei saa ikka pihta, kuidas pealkirjas esinev järeldus välja imeti. Kustkohast järeldati, et eestlased on digitaalsete haiguslugude poolt?

Aga egas midagi. Neeger möönab, et e-tervise süsteem on tulnud, et jääda. Lisaks tuulikuärimeestele on Roheliste juhatuses ka e-tervise juht Agu Kivimägi ja arvestades Roheliste suurt populaarsust võib üsna kindlalt öelda, et nonde tegelaste ärihuvid saavad koalitsioonilepingusse kirja pandud.

Rohelised tulid geniaalselt välja ka plaaniga tõsta sotsiaalmaks brutopalga sisse. Muuhulgas teeks see märksa lihtsamaks ülemineku eratervisekindlustusele — ise tead kui palju ja millisele firmale oma klotsi jagad. Eratervisekindlustuses pole ju midagi halba, vist.

Eratervisekindlustuse puhul oleks väga hea kui saaks maksta ainult tõesti nii palju kui kulutad. Noh, kui mu ainuke haigus on natuke nohu kord aastas, siis ma ei taha ju väga suurt osa oma palgast ära anda. Ja ega mul poleks midagi selle vastu, et kindlustusfirma võiks minu haiguslugu vaadata — e-tervise süsteemile saaksid nad triviaalse vaevaga ligi. Noh, minule on ju nõnda soodsam. Siis oleks väga loomulik, et ainukesed inimesed, kes oma haiguslugu kindlustusfirmade ja pankade eest varjavad on need, kes tahavad kindlustusfirmasid ja pankasid petta, onju?

09.03.2006: Agu Kivimägi astus e-tervise juhi kohalt tagasi. Eks lähitulevik näitab, kas maandumine toimub kuskil tippametnikuna või hoopis mõne riigiettevõtte nõukogus.