Sitaks lõbus joomalaul Erisaates maestro Ivo Linna ettekandes. Pidu lõpeb pohmakaga.

Vahva koorisonett Rakverest Contra luuletuse põhjal.

via Contra ise.

Tee veel!

Valimistele järgneva päeva kergenduseks otsisin üles teemakohase 1960nendate klassiku legendaarse koomiku Simo Salmise ettekandes. Laul on salvestatud pärast KOV valimisi ja parodiseerib väikses vallas volikogumandaadist ilma jäänud külapoliitikuhakatise kibedat pettumust.

Kui ma Tallinna linnapea oleksin, talitaksin selles ametis Jüri Pihliga sarnaselt. Nii väidab vähemalt Õhtulehe huumorimeelne test, kuhu mulle @leheneeger teed juhatas.

No oleks võinud halvemini minna küll. Tegelikult poleks Pihl üldsegi hull linnapea, kuigi ei usu et ta linnapeaks saab. Igatahes pole ta peibutuspart, sest muid kõrgeid ametikohti peale parteijuhi oma tal ei ole.

Aga et Pihl just minu moodi (või oli see nüüd vastupidi) linna juhiks, selles julgen kahelda. Ma pole näiteks pätte kinni püüdnud ja Viru keskuse ees on mulle nii mõndagi pakutud, kuigi tosse vast just mitte. Pihlile ehk ei juhtu aga mulle juhtub ikka. Seega loen testi läbi kukunuks, kuid lõbus oli seda teha. Soovitan.

Ma arvan osad teist kindlasti teavad, aga mina varem ei teadnud. Võõrkeele sõnade õppimiseks pole miski parem, kui lõigata A4 paber ühesuurusteks kaardikesteks, mille ühel pool on eesti keelne, teisel pool võõrkeelne sõna. Võtad siis kaardipaki ette ja hakkad endale vastavalt sõnu ütlema, kontrollimiseks piilud kaardi teist poolt.

Minul tuleb homme saksa keele kontrolltöö ja kavatsen kaardikeste peale lisaks sõnadele ka kogu muu materjali kirjutada, õppimine on isegi lõbusam ja kaartidele kirjutamine aitab mõned asjad juba meelde jätta.

Olen ka ju täiesti tavaline inimene, kes käis poes ja ostis kõike ebamõistlikku nagu kummikommid, pizza, krõpsud, šokolaad ja kardab tipptunni ajal linnas õppesõitu teha. Väkk, ma ei jõua enam krõpse süüa, need on rõvedad. Aga ma siiski alati ostan neid. Palun teavitage mind, kui kuhugi organiseeritakse rühm krõpsusõltlaste abistamiseks!

Taylor Swifti video You Belong With Me’le on vägagi tuhkatriinulik ja ameerikalik, aga südantsoojendav sellegipoolest Eriti kui oma eluga saab kuidagi seostada. Pealegi on videos mõnusad puhtad ja kirkad värvid, mida lausa lust vaadata! Ega loolgi viga pole, jääb kõvasti kummitama.

Me tegime ühiskonna tunnis klassisisese hääletuse valimisteks, pidime kirjutama paberilehele erakonna, kelle poolt oma hääle anname või tahaks anda. Hiljem lugesid kaks klassiõde kordamööda lipikutele kirjutatu ette, et õpetaja saaks tahvlile tulemused märkida. Üks vaimukas klassiõde või vend oli kirjutanud sildile Barack Obama.

Oleks ka pidanud midagi sarnast kirjutama, mul pole tegelikult absoluutselt oma seisukohta. Kujutan ette, et mu klassikaaslased, kes oma valikut kõva häälega põhjendasid, on ka tegelikult üle võtnud oma vanemate või sugulaste seisukohad ja arvamused. Oma peaga mõtlevad vähesed ja kui arvavadki, et mõtlevad oma peaga, siis tegelikult on perekonna mõjutused olemas.

Seega, kui mu ema ütleb mulle, et võiksin SDE poolt hääletada, siis ma ei tee seda, ma ei lähe üldse valima, sest mul ei ole oma seisukohta! Ja ei tohi ju valijat mõjutada, kas pole nii?

And i’m just an ordinary girl and can’t get my eyes off you. What’s the name of the game? Does it mean anything to you? I’m gonna back out, it’s your turn now. I think you got my message, everything else is up to you! Don’t ever ask me the reason, why I do this to you, I just do.

Ivan Orav lahkus meie hulgast eile.

L@ssie soovitab enda nime eestikeelse sõna pähe Google tõlkijale pakkuda ja vaadata, mida selle kohta ingliskeelses tõlkes tagasi laekub. L@ssiet hüüab Google Collieks, mina aga proovisin endaga vastava katsetuse teha.

No türa, ma ei või!

Seaduse eelnõude esimene lugemine Riigikogus toimub teadupärast nõnda, et ettekandega esinevad eelnõu algatajate ja juhtivkomisjoni esindajad. Riigikogu liikmetel on õigus ettekandjatele küsimusi esitada. Tänasel töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse esimesel lugemisel esines õiguskomisjonipoolsena ettekandjana Maret Maripuu, kes vastas keskerakondlaste küsimustele järgnevalt:

Evelyn Sepa küsimusele:

Aitäh! Teie poolt tõstatatud küsimust õiguskomisjonis arutlusel ei olnud, aga kindlasti hea kolleeg Ain Seppik selle tõstatab meie järgmisel istungil ja siis teise lugemise ettekannet tehes saan ma ka öelda, mida õiguskomisjon arvab selles küsimuses.

Kadri Simsoni küsimusele:

Aitäh! Teie poolt esitatud küsimust õiguskomisjonis arutlusel ei olnud ja mul ei ole võimalik teile edastada, mida selles küsimuses õiguskomisjon arvab.

Aadu Musta küsimusele:

Aitäh! Õiguskomisjon seda temaatikat ei käsitlenud, aga ma olen hea meelega nõus teiega neid küsimusi pärast kohvikus arutama.

Väga inforikas, eks ole! Aga kohe kindlasti on kõik juriidiliselt korrektne: kui juba komisjonis ei arutatud, siis ei saa ka komisjoni seisukohta ega toimumata jäänud arutelu sisu edastada.

Sellise tööstiili kujunemises oleks muidugi üleliigne Maret Maripuud süüdistada, kuigi ta on Riigikogus kaua olnud ja omalt poolt sellele kaasa aitanud, et asjade sisuline arutamine leiab aset kuskil mujal kui saalis. Heal juhul toimub see komisjonides, kui mitte veel, siis loota on et järgmiseks lugemiseks. Halvemal juhul aga jääbki arutelu kohvikuvestluse tasemele või langetatakse otsused suvalise kõrtsi tagatoas.

Teatavad formaalsused peavad muidugi olema, sest vastasel juhul läheb asi sama absurdseks kui Ukraina Ülemraadas. Kui aga vastastikune juntimine ja jantimine jätkub, pole imestada kui rahval ükskord kannatus katkeb. Nii võivadki partokraadid ühel kaunil päeval tuvastada, et rahvas on endale 101 täiesti uut esindajat valinud, kes hakavad tegema seda, millest praegused nägu teevad: kandma kõrgeimat võimu.

Ei tea kas ma peaksin rõõmustama või kurvastama: Google andmetel tuntakse mu kohta viimasel ajal härjest vähem huvi. On see nüüd kahanev populaarsus või märguanne selle kohta, et mu privaatsust austatakse?

Mu tänane varahommikune targutus on hästi lühike: mahub 12 sekundi sisse. Kõige kindlamini avaldavad suvalisel teemal arvamust need, kes sellest mitte midagi ei tea. Pöördvõrdeliselt pole need oma arvamuses väga kindlad, kes asja tegelikult jagavad.

Siiri Oviir kutsub raadio reklaamiklipis valijaid Ansipi valitsuse vastu meelsust osutama, sest Eesti vajavat vahetust. Tema sihtgrupp ehk jääbki seda juttu uskuma, kuid Oviir ise Europarlamendi liikmena teab seda väga hästi, et Eesti valitsus ei vaja Europarlamendi vaid Riigikogu usaldust. Seega puhas udujutt ja demagoogia.

Et nüüd Siiri Oviirile ja Keskerakonnale mitte liiga teha pean tunnistama, et teistel pole suurt targemad loosungid. Ühed räägivad Euroopa tasemel tegijatest ja sokutavad selle sildi all Igor Gräzinit Brüsselisse. No on ju Riigikogust eemal ja silmist ära. Üleeuroopalisest lastetoetusest võivad oravate valijad unistama jääda, sest seda ei tule ja oravad ise teavad seda väga hästi.

IRLdu veebilehelt leiab rubriigi “EP valimised 2009″ alt arutust Eesti riigieelarve tasakaalu viimisest. Kena küll, et IRL sel teemal sõna võtab, ent millest saadik on eelarve kinnitamine Europarlamendi pädevuses? Õige jutt vales kontekstis on udujutt seegi.

Sotside veebileht on üllatuslikult sisukas ja asjalik. Ilma demagoogiata ei saa sotsid sellegi poolest hakkama. Või mida peaks selle Ivari Padari reklaamiklipi kohta arvama?

Rahvaliidu kandidaadid räägivad haridusest ja kohalikest küsimustest. Mida nad sellist Euroopa Parlamendis teha soovivad, mis selle organi pädevuses on? Seda valija teada ei saa, kuid ega seal suurt vahet polegi: ei aita Rahvaliitu ussirohi ega püssirohi. Isegi Ansipi paleepöördes osalemine Rahvaliitu vastv enam ei päästa.

Roheliste veebilehel pakutakse põhiseisukohtadega tutvumiseks mahukat pdf-faili alla laadimiseks. Tule taevas appi! Kui ei suuda oma sõnumit käepärasemal kombel veebis tutvustada, kerkib kahtlus, kas sõnumit ongi. Mul vähemalt pole isu 114-küljelist värvikate piltidega dokumenti sirvida tuvastamaks, kas seal midagi tarka peidus on või mitte.

A vahemarkuse korras torkas mul silma, et roheliste veebiaadressiks on erakond.ee aga Twitteris on @Erakond hoopis IRLdu kasutajatunnus. Ei tea kas need kaks parteid arvavad, et teisi ei olegi. Ega need kumbki vast üheparteiühiskonda ei taotle, kuid katse erakonna mõistet endale omandada just kummagi vastu usaldust esile ei kutsu.

Indrek Tarand tahab protestihääli kinni püüda ja pean tunnistama, et ta sealjuures üsna lahedat kampaaniat teeb. Tema veebilehelt leiab nii mõndagi kasulikku teavet Euroopa Parlamendi kohta, kuid vähevõitu sellest, mida kandidaat ise Brüsselis teha kavatseb kui valituks osutub. Krediiti teenib Tarand selle eest ära, et teda vähemalt peibutuspardiks süüdistada ei saa.

Sellist valimisralli jälgides tekib küll soov, et viimane kampaanianädal ruttu mööda saaks. Eks pärast algavad küll juba KOV kampaaniad päris ametlikult, sisuliselt on need juba ammu alanud. Jääb siiski õrn lootus, et demagoogiahoog suurel suvel natukesegi tempo maha võtaks.

Tahtsin piiluda kuidas varahommikune päikesevalgus linnapea kabinetti imbub ja seda vaatepilti ma näha saingi. Seepeale aga tuvastasin, et linnapea äraolekul asendab teda Liba-Edgar, kes arusaamatu tekstiga silti käes hoiab.

Tallinna raad või seakari lasteaed?

Otse presidendi palatist: Ich bin der Präsident (Rainald Grebe)

via Sven

Kui kedagi muud valida ei taha või on lihtsalt eurovalimistest savi, võiksid protestihääle andmist kaaluda. Miks mitte valimissedelile Onu Larko nimi märgistada?

Mu kampaanialehel võid vaadata videoklippi, kus mind kiidetakse ja mu tähtsaimat lubadust tõe pähe sokutatakse.

Ei tea kuidas see juhtus, et ma eksponaadiks sattusin. Muuseumiseinale üles riputamiseks võib pilte üles laadida siia.

Mõted kõrgetes sfäärides. Pilt on illustratiivne ja tekitatud selle vidinaga.

via Maalainen

Kogu aeg pausitan postitamisega. Pidevalt on väikseid mõtteid, sündmusi ja asju, mida võiks kirja panna, aga tavaliselt mõtlen, et see mõte on liiga lühike kirja panemiseks ja pole mõtet vaeva näha. Ja siis kui tulevad suured sündmused ja ideed siis jälle pole aega. Niimoodi see lükkub, lükkub, lükkub edasi. Eks ma katsun edaspidi oma standarditele alla vanduda ja ka väheke lühemaid ja sisutumaid postitusi tegema hakata.

Blondiin viskab kella aknast välja, et näha kuidas aeg lendab, aga mul ei ole seda vaja teha. Kogu aeg on ajast puudu. Kas on võimalik sündida puuduliku ajaga? Tegelikult ma kahtlustan, et see on mõtlemise viga ja paljuski ka planeerimise taga. Ma olen viimasel ajal palju rohkem hakanud aega organiseeritult ära kasutama. Trolli sõitudel on õpik kaasas ja kasutan võimalust natuke õppida, sest muul ajal ei tundu selleks aega olevat. Hea kui ma loengutessegi jõuan.

Möödus märkamatult kiida teenindajat kuu ja ma ei kiitnudki kedagi eriti, kuigi nad paljud on seda väärt. Ükskord tänasin trollijuhti, sest ta avas ukse ainult minu jaoks kui ma joostes tulin. Ma ainult joostes enam vähem liigungi. Mõnikord jõuan viimasel minutil mõnikord mitte, aga huvitav on see, et inimese mälu on selekteeriv ja see jätab meelde ainult negatiivsed asjad. Positiivseid asju on palju raskem meenutada. Kui midagi on halvasti, siis vähemalt mina kipun küll lahkama igast küljest ja nurgast, et mis kõik valesti on. Negatiivsetele mõtetele kulub rohkem energiat.

Aeg lendas ja mina kandideerisin. Nüüd on kandideeritud ja positiivne tagasiside saadud. Nimelt plaanis minna kaheks aastaks väheke reaalaineid populariseerima ja noori motiveerima. Tahan neid harida, tahan olla positiivseks eeskujuks. Jutt siis noored kooli programmist. Lepingut veel pole ja kahjuks ei ole mul ka veel baka diplomit, aga lootust on, et mõlemad tulevad.  Tahan näidata, et füüsikaga ei tegele ainult neljasilmsed alkoholilembesed vanad ja karvased või noored ja kurjad, vaid sellega tegelevad ka normaalsed inimesed. Füüsika on oluline ja füüsika võib olla lahe.

Võib olla panen oma motivatsiooni kirja või essee ka kunagi siia.

Aga nüüd teema juurde tagasi, et aeg lendab ikkagi ja ma ei saa sinna midagi parata. Mõnele võib selline elu naljakas tunduda. Viis koosolekut päevas ja loendamatu arv e-maile. Kuidas kõlab päevakava:

09:30 personali infokoosolek

10:30 juhatuse koosolek

11:30 rektoraadi koosolek

13:30 inseneride koosolek

16:00 Matemaatika paketid

18:00 tudengiteaduse koosolek

Igapäev ei ole päris selline aga suht tihti on ikka kui päevas vähemalt kolm koosolekut. Elu ongi üks suur koosolek. Kooseksisteerimine, tsiviliseerumine, kollektiviseerumine.

Mart Pukk soovis just Kukus hommikut lugupeetavatele raadiokuulajatele, Janek Luts aga mitte nii lugupeetavatele. Nüüd pean ma enesega aru, kummale tagasi soovida.

Kõigile teistele aga tere hommikust!

Tuvastasin just oma blogiajaloos ühe tõsise kultuurse puudujäägi: ma pole kunagi Perekooli tsiteerinud. Nüüd saab viga selle tööelu puudutava eneseavastamisega ära parandatud:

MIna mõtlesin päev enne uuesti tööle minekut, et mis ma seal tegema hakkan, üritasin meenutada, mida ma tööl tegin. Meelde tuli, et igal hommikul kuskil poole üheksa paiku jõin kohvi ja sõin saiakesi ja lugesin lehte. Rohkem ei meenunud midagi. Arvan, et kuskil kahe nädalalga sain uuesti järje peale – meenusid vanade olijate näod ja nimed, said tuttavaks juurdetulijad, kes mulle arusaamatul kombel arvasid, et hoopis mina olen uus

Mul oleks ka kedagi vaja, kes minu eest kohvi jooks ja lehte loeks. Kahjuks pole mul raha selle tähtsa töö eest palka maksta. Ei saa parata, pean vist edaspidigi ise oma kohvi ära jooma.

Kolmandas maailmas lauldakse Google tõlkeviguri abil. Proovisin minagi tükki ühest 65 aastat vanast laulust googletõlkida:

My arm is my fatherland,
and I want to rest,
su rüppe heidän sleep,
Estonian hypocritical to me!
Su bubble and the birds’ sing,
põrmust my flowers õitsetad,
my fatherland, my fatherland!

Lõppeva nädala poliitteemade ajendil sai veidi pildil olevaid bussikülje reklaame moonutet. Eks nad pea hakavad niikuinii tänavapilti kaunistama kuna valimised lähenevad.

Manipulaator asub siin.

via Maalainen

Mäletate kuidas me kõik Jüri Ratast Abirataks pilkasime kui ta veel Tallinna linnapea oli? On veel meeles kõik guugelpommid, mida linnapea veebilehele plahvatama lasime? Selle nädala poliitfarsi juures tuleb Ratta järele vaata et igav. Vähemalt Savisaare ja Vitsuti kõrval paistab ta suisa kultuurne välja.

Kui Riigikogu neljapäeva õhtul soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemiseks vajalikku erakordset istungit rakendas ja Keskerakond seda oma arupärimistega juntis, toimus ka järgmine sõnavahetus protseduurilise küsimuse korras (stenogramm):

Aseesimees Jüri Ratas
Protseduuriline küsimus, Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh, austatud juhataja! Protseduuriline küsimus. Kas oleks võimalik, kas kodukord võimaldab, et te võtate väikese vaheaja ja vaatate Tallinna volikogu istungit, kus teie sõber Toomas Vitsut natukene sarnast istungit juhatab ja kuidas ta igasugused aja venitamise ilmingud väga kategooriliselt lõpetab? Mina ei oleks tema käest sõna saanud näiteks ega ka teie erakonnakaaslased. Proovige ja vaadake, see on hea kogemus! Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Aitäh, hea ametikaaslane, selle küsimuse eest! Siiski mina lähtun siin Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest, samuti Riigikogu heast tavast ja praktikast, aga ka kindlasti nende Riigikogu liikmete headest nõuannetest, kes on olnud siin minust kauem. Nnii et kindlasti teie saate sõna, kui te tõstate käe püsti ja soovite protseduurilist küsimust. Ma seda teile andsin ja annan ka tulevikus, sest ma arvan, et kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu täiskogu istungit ei saa võrrelda ega ühendada. Aitäh!

Kui nüüd võrrelda sellega, mida samal ajal Tallinna volikogus toimus, võiks väita, et Ratas oli Ligi vastu lausa viisakas ja lugupidav. Mitte ei sõimanud teda kõva kuulmise eest, mitte ei saatnud potile ega heitnud koduse kasvatuse puudujääke ette. Ligi ise aga tõlgendab asja teisiti:

Soovitasin Jüri Ratasel heita pilk volikogu ülekandele ja võtta oma sõbralt ja parteikaaslaselt õppust, kuidas reegleid rikkuda ja venitamised lõpetada. Poisil oli piinlik, ta punastas ja tõotas käituda reeglite kohaselt.

On seal siis midagi imeks panna kui rahvas enam oma esindajaid tõsiselt ei võta?

Millises riigis võiks juhtuda järgmiseid imelikke asju?

• pealinna megalomaanikust linnapea nõuab kehtiva riigieelarve tühistamist koheselt
• pealinna linnavalitsus hakab kohalike valimiste aastal valimisreegleid ümber kirjutama
• parlament reguleerib kohalikku võimu soolise võrdõiguslikkuse seadusega
• parlamendisaadikud virisevad, et nendel on külm, neti ei tööta ja taksoraha on otsas
• justiitsminister teeb ettepaneku palgatöölistele seitsme protsendi ulatuses pärisorjus kehtestada
• parteide rahakott jääb majanduskriisist täiesti puudutamata

Mida? Et Eestis? Mitte kunagi! Mitte kunagi ei juhtuks midagi säärast Eestis.

Pigem kusagil kaugel Banaanistanis.

Põltsamaa veini armastav Maks on poodides tagasi. Turvamehed on vaimustuses. Politseinikel ja arestimaja töötajatel pole tarvis koondajate kiuste käed rüpes istuda.

Maks pani pudeli Põltsamaa veini 20 sekundiga tuule alla. Igatipidi austustvääriv tulemus: ise olen õlle kiirjoomise Soome meistrivõistlustel eelvooru esikoha pälvinud juues kolmandikliitri õllepudeli viie sekundiga. Veini aga sama libedalt alla ei neelaks.

Kui ma Põltsamaa Felixi turundusjuht oleksin, kingiksin Maksile vähemalt aastaks tasuta veini. Nii järeleandmatu ja sihikindel sissiturunduse spetsialist oleks igale ettevõtele kulda väärt. Põltsamaa Maks turgutab kriisi käes vaevlevat majandust.