A chegada de M10 no Magic trouxe uma carta que possibilita a criação de um arquétipo novo em volta de uma das cartas mais Pwnadoras do jogo. Ela facilita a entrada da criatura em jogo, um monstro de 10 manas 10/10 que possui proteção contra simplesmente tudo. As cartas em questão, meus amigos, são Polymorph e Progenitus, a temida hidra lendária de Conflux.

Claro que eu não poderia perder essa premiére de relançamento do feitiço azul e montar um deck utilizando-a. e a lista criada foi essa:

Mighty Morphing Progenitus – T2 Legal

3 Forest
3 Island
1 Mountain
4 Reflecting Pool
2 Fire-Lit Thicket
2 Cascade Bluffs
2 Exotic Orchard
4 Mutavault
1 Gargoyle Castle

4 Progenitus

4 Polymorph
4 Dramatic Entrance
4 Ponder
4 Volcanic Fallout
3 Jace Beleren
3 Fertile Ground
3 Rampant Growth
3 Primal Command
2 Garruk Wildspeaker
2 Firespout

SB

4 Great Sable Stag
4 Negate
3 Spiteful Visions
2 Firespout
2 Pithing Needle

O deck consiste na simples idéia de fazer um Progenitus rápido e espancar seu oponente até a morte, fazendo-o se filiar à famosa comunidade do Facebook “Eu já fui morto por um Progenitus”. Para isso, não iremos acumular 10 manas, sendo 2 de cada cor, e rezar para não tomarmos um counter in the face. Utilizaremos de ferramentas mais sorrateiras, como Dramatic Entrance (que pode faze-lo entrar no EOT do oponente, ou em resposta a ele ficar tapped out, ou até mesmo para eliminar um atacante importante) e Polymorph, que transforma qualquer criatura do deck em um Progenitus em potencial.

Ok, utilizamos Polymorph… mas um detalhe importante da carta é que ela revela cards do topo do grimório até encontrar outra criatura qualquer. Como fazer para garantir que essa criatura seja sempre um Progenitus? Simples, tendo somente ele como criatura! A parte mais interessante do deck fica justamente nesse fato dele ser inteiramente desenhado para não ocorrer riscos. A única criatura “criatura” mesmo do deck são os 4 Great Sable Stag no side, que serão explicados mais tarde. Para cheatar a hidra monstruosa para dentro do campo de batalha, mutavaults, gargoyle castles, e até mesmo os tokens de besta do Garruk se fazem presentes.

Agora que você já percebeu a estratégia principal do deck, é a hora de descrever as partes que a compõem.

Exotic Orchard: Nos meus playtests, o deck mostrou uma certa inconsistência de mana nos primeiros turnos, uma vez que contava com vários Filter Lands de Shadowmoor (você pode ver agora que esses lands estão em quantidade reduzida). Como eu queria muito jogar um Ponder nos 2 primeiros turnos do jogo, a solução foi aumentar o número de ilhas. Aí eu tive problemas para jogar Dramatic Entrance e Garruk… Foi aí que caiu a ficha que um dos arquétipos mais populares atualmente é 5c Control, não importa qual sua forma, seja Cruel Control, seja 5c Blood. O comum entre eles? Ambos utilizam cerca de 10 Vivid Lands, que transformam seus Orchards em Cidades de Bronze sem drawback algum.

Mutavault: Muitas vezes um terreno ignorado pelo oponente, pode arrancar de 2 a 6 pontos de vida antes de ser destruída para evoluir ao status de Progenitus. Sem contar que o fato de poder utilizar a mana gerada por ela para transforma-la em criatura, mesmo tappada, ajuda em muito no combo. E tem uma interação legal com Garruk nesse sentido.

Gargoyle Castle: Sério, nunca consegui combar utilizando o token gerado por esse terreno, mas já segurei Fae no braço com ele.é bom saber que existe uma possibilidade além de Mutavault na hora do aperto, e a presença do Castelo me dá um pouco mais de segurança.

Progenitus: O núcleo pulsante do deck. É MUITO difícil perder um jogo com ele na mesa (apesar de acontecer vez ou outra), já que ele tem proteção contra… bom… Tudo!!! Na verdade, ele tem um ponto fraco: Mass Removal. Basta um Hallowed Burial para limbar o monstro que tem proteção contra tudo. E ele não voa, o que dificulta um pouco o match contra fadas. Tirando isso, uma das melhores criaturas já feitas.

Polymorph: Eu gosto de comparar essa carta a uma pedra da lua, do pokémon. Você descarta uma criatura irrelevante no jogo (digamos uma Mutavault) e ela se transforma em Progenitus! Não é o centro pulsante do deck, mas é uma das artérias que fazem o jogo fluir. Detalhe curioso é que antes a build contava com Darksteel Colossus, e foram momentos hilários o que você dá alvo no Colosso, o Polymorph não o destrói, mas, mesmo assim, você ainda tem que revelar cards do topo até achar outra criatura, no caso, um Progenitus. Ver o adversário desconectar do MWS depois disso é simplesmente demais.

Dramatic Entrance: Muitos tentaram fazer essa carta jogar com a hidra antes de M10. Os resultados não eram bons, porque depender somente desse combo para ganhar é muito complicado, até por conta do custo da Entrance. Com Polymorph como opção a carta sai da posição de foco do deck e entra na de carta de suporte, que funciona muito bem. Como já disse, por ser instant ela possibilita jogadas interessantes, como joga-la no EOT, durante o combate, ou até mesmo em resposta à habilidade de uma Mistbind Clique de 4º turno com o oponente tapped out (onde você, com auxílio de Fertile Ground e/ou Rampant Growth, já terá 5 manas).

Ponder: Combos precisam encontrar suas peças. Ponder é a melhor carta do ambiente para isso. Sem contar a interação que possui com Rampant Growth, que é semelhante ao que temos no extended e legacy com as fetch lands.

Jace Beleren: Jace pode não ser a melhor draw engine do formato (como já disse em posts passados, Mulldrifter ocupa esse espaço), mas é muito próximo disso. Só pelo fato de servir como one-sided Howling Mine já vale bastante, e, dependendo do match, dar um draw pro oponente é algo extremamente irrelevante.

Volcanic Fallout: Fae é um dos piores matches do deck, por conta da quantidade abusiva de counters que possui. Uma das melhores contramágicas do baralho é Spellstutter Sprite, que, com Bitterblossom na mesa, vira um hard counter em potencial. Volcanic Fallout acaba com esse problema, e em grande estilo! Além disso, segura o rush da mesma bitterblossom, e ainda atrasa a vida de Tokens aleatórios. Must have 4.

Fertile Ground: Adiciona mana de qualquer cor? Desvirada com Garruk gera mana advantage? Great! Como já disse, o combo exige uma velocidade, e Fertile Ground está aqui para acelerar o processo.

Ranpant Growth: Filtra o deck, que realmente precisa de manas variadas, seja para Dramatic Entrance, seja para Volcanic Fallout. Acelera, e também serve como auxiliar de um Ponder bem encaixado.

Primal Command: Antes eu vinha testando com Cryptic Command para ter um counter na reserva. Aí eu descobri que a carta era lenta demais, e que eu não jogava ela em cerca de 60% das vezes, e, quando jogava, era para ganhar um pseudo-time walk, virando as criaturas do oponente (quando Sleep faz isso com muito mais categoria). Primal Command desempenha essas funções com mais classe nesse tipo de deck. Apesar de custas 1 mana a mais, é mais fácil de conjurar por não ter UUU no custo. Quanto à parte de dar resistência ao combo, ela garante que um Progenitus estará na sua mão caso você tenha Dramatic Entrance nela. Já ao que se refere a ganho de tempo, forçar um draw do oponente ao mesmo tempo que limita o número de terrenos é ótimo, e ganhar 7 pontos de vida também. Além do fato de que, no pós-side, busca Great Sable Stag. Não sei como cheguei a montar o deck da primeira vez sem utiliza-la, é lamentável…

Garruk Wildspeaker: Garruk é uma carta interessante no deck. Gera tokens para serem mortos pelo Polymorph (ou evoluírem com a pedra da lua) e ainda acelera em, no mínimo, 2 manas o combo, sendo mais se aliado a Fertile Ground. Ah, sim, e se passar despercebido ainda pode stompar o oponente com as bestas e o Overrun da ultimate. Só existem 2 no deck porque entramos na máxima de que o deck não necessita realmente dele para ganhar, mas ele auxilia bastante o jogo.

Firespout: Volcanic Fallout 5-6. Ou quase isso. O detalhe é que está no nível de Great Sable Stag, uma carta muito utilizada ultimamente, e que pode acabar preocupando você.

SideBoard

Great Sable Stag: Falando no demo… Essa carta é muito boa para não ser usada, sério mesmo. Como eu disse, Fae é um dos piores matches do deck, e GSS dá um boost no match. Eles não podem tomar counter e batem 3 todo turno sem chance de reação, e, com Volcanic Fallout, torna o match muito complicado pro outro lado (a menos que o oponente esteja fazendo que nem muitos players ultimamente e incluindo Firespout MD). Agora, por que utiliza-lo em um deck que não pode ter criaturas? Simples: o fato de não tomar counter já o torna suficientemente bom para merecer o slot. Ele pode ser tutorado, o que aumenta a qualidade da carta. E também pode evoluir para Progenitus. É arriscado utiliza-lo em um deck que visa a entrada de outra criatura, mas vale a pena.

Negate: Lembra que eu falei que Cryptic Command estava no deck para evitar counters? Negate faz isso por menos, e com muito mais eficiência. E também anula Cruel Ultimatum (motivo pelo qual eu uso Negate, não Gutural Response) e Makeshift Mannequin, que vem sendo muito utilizada ultimamente.

Spiteful Visions: Essa carta é um caso à parte no side. Não sei se estão utilizando-a muito, mas eu precisava de respostas contra outro combo no ambiente: Time Sieve. A idéia do Sieve é ganhar turnos infinitos com, obviamente, Time Sieve, e bombar um Tezzeret suficientemente para que ele seja letal. Pois bem, turnos infinitos requerem draws infinitos. O Sieve já compra muitas cartas por conta de Elsewhere Flask e Howling Mine, por que não penaliza-lo por isso? Além do dano causado a cada draw, Visions ainda potencializa o draw do oponente, causando, no mínimo, 2 de dano por turno. É o preço que se paga pela ganância…

Firespout: GW Tokens ainda existe, assim como BW Tokens, e vários aggros chatos, como Kithkin, Merfolk, Fae (de novo), Jund, Boat Brew… esses Firespout no side aumentam a conta de mass removals para 8 no deck. Creio que seja o suficiente para esgotar os recursos de qualquer aggro, certo?

Pithing Needle: Como já disse anteriormente quando expliquei Spiteful Visions, Time Sieve vem ganhando um espação no ambiente, o que acabou me levando a utilizar Needle no side. Além disso, Merfolk é um deck em ascensão, também, e conta com Merfolk Sovereing para espancar o oponente. Com Needle isso não acontece mais sem chances de bloqueio. Não podemos esquecer dos zilhões de Planeswalkers que assolam o ambiente, e que também são travados pela agulha do mal.

É muito divertido jogar com o deck, mas, como todo baralho, possui seus pontos fracos. Fae, até o final de setembro, ainda é um deck que assusta muitos jogadores, e o piloto do Mighty Morphing Progenitus tem que ficar ligado por conta da gama monstruosa de counters, assim como com os UW Baneslayer Angel e uma ou outra versão de 5cc.

Em contrapartida, o deck tem um match fantástico contra aggros pelas remoções em massa numerosas. Tirando Merfolk nessa categoria, que, assim como Fae, é saber jogar no momento certo para garantir a vitória, a maioria dos aggros acabam virando bye de um Progenitus de 3º turno.

E assim fechamos o artigo que marca a volta do 1TK à ativa, e termino agradecendo a todo mundo que tem acessado o blog e montado os decks do site, mesmo que no MWS só. Isso prova para mim que vocês estão interessados no blog (yey 7o7) e que meu trabalho não está sendo em vão :]

É isso aí, moçada. Até a próxima
Danilo

…and it was everything I thought it could be.  (name that movie!)

Well, ok, so actually I did a tiny bit of homework, and I played with K, and took several small naps.  But categorically speaking, I really did nothing.  It was great.

So we got the call late on Friday that the bank has accepted our offer on the 1st house (the slightly nicer one that needed some windows and AC unit replaced).  So assuming no further catastrophic issues arise, we are thrilled but over the weekend we realized, OH CRAP that means we’re going to have to move again.  What’s with the human psyche that one can overlook the irritating details like moving, in the far more immediate goal of qualifying, finding, getting, etc a new house?  The thought of packing up boxes and going through things and oh.my.god.we.have.too.much.STUFF…..urg.  Totally uncool.  This will make move #4 in the last 6 years.  And let me tell you, we are STAYING PUT for awhile.

I have 2 papers, and 1 final left and I will be DONE with this semester.  Two weeks baby and I’m free.  For a whopping 1 week break, and then it is back into the grind with summer school.  Double urg.

The ‘carrot’ for surviving spring and summer school, as well as moving, will be a trip to Vegas to celebrate anniversary #6.   So we have to just keep swimming, just keep swimming, just keep swimming, swimming, swimming.

del artículo de Microsoft:
Explanation of the Three-Way Handshake via TCP/IP

El nivel del protocolo de transporte comprendido en TCP (transport control protocol) es orientado a conexión; lo que significa que antes de poder transmitir datos, se debe obtener una conexión confiable y reconocida (con acknowledge). Las transmisiones de datos a nivel TCP, los establecimientos de conexión y terminación de conexión, mantienen parámetros específicos de control que gobiernan el proceso completo. Los bits de control son:

• URG: Urgent Pointer field significant
• ACK: Acknowledgement field significant
• PSH: Push Function
• RST: Reset the connection
• SYN: Synchronize sequence numbers
• FIN: No more data from sender

Hay dos escenarios donde un proceso de three-way handshake tendrá lugar:

• Estableciendo una conexión (apertura activa)
• Terminando una conexión (cierre activo)

La información de muestra fue obtenida de un captura de un Monitor de red (analizador de protocolos que puede obtenerse de un Microsoft Systems Management Server).

Estableciendo una conexión

La siguiente secuencia muestra el proceso de una conexión de TCP siendo establecida:

Frame1:

Como podemos ver en el primer frame, el cliente NTW3 envía un segmento SYN (TCP…S); esto es una petición al servidor para sincronizar los números de secuencia. Especifica el número de secuencia inicial (ISN) que se incrementa por 1 (8221821+1=8221822) y es enviado al servidor. Para iniciar una conexión, el cliente y el servidor deben sincronizar sus respectivos números de secuencia. También hay una opción para el tamaño máximo de segmento (MSS) que debe acordarse, y se define en la longitud (length, len: 4). Esta opción comunica el tamaño máximo de segmento que el transmisor quiere recibir. El campo de reconocimiento o acuse de recibo (acknowledge, ack: 0) se fija en cero porque es la primera parte del proceso de three-way handshake.

1    2.0785 NTW3 --> BDC3 TCP ....S., len: 4, seq: 8221822-8221825, ack: 0,
win: 8192, src: 1037  dst:  139 (NBT Session)  NTW3 -->  BDC3 IP

TCP: ....S., len: 4, seq: 8221822-8221825, ack: 0, win: 8192, src: 1037
dst:  139 (NBT Session)

   TCP: Source Port = 0x040D
   TCP: Destination Port = NETBIOS Session Service
   TCP: Sequence Number = 8221822 (0x7D747E)
   TCP: Acknowledgement Number = 0 (0x0)
   TCP: Data Offset = 24 (0x18)
   TCP: Reserved = 0 (0x0000)
   TCP: Flags = 0x02 : ....S.

      TCP: ..0..... = No urgent data
      TCP: ...0.... = Acknowledgement field not significant
      TCP: ....0... = No Push function
      TCP: .....0.. = No Reset
      TCP: ......1. = Synchronize sequence numbers
      TCP: .......0 = No Fin

   TCP: Window = 8192 (0x2000)
   TCP: Checksum = 0xF213
   TCP: Urgent Pointer = 0 (0x0)
   TCP: Options

         TCP: Option Kind (Maximum Segment Size) = 2 (0x2)
         TCP: Option Length = 4 (0x4)
         TCP: Option Value = 1460 (0x5B4)

   TCP: Frame Padding

00000:  02 60 8C 9E 18 8B 02 60 8C 3B 85 C1 08 00 45 00   .`.....`.;....E.
00010:  00 2C 0D 01 40 00 80 06 E1 4B 83 6B 02 D6 83 6B   .,..@....K.k...k
00020:  02 D3 04 0D 00 8B 00 7D 74 7E 00 00 00 00 60 02   .......}t~....`.
00030:  20 00 F2 13 00 00 02 04 05 B4 20 20                .........

Frame 2:

En el segundo frame, el servidor BDC3 envía un ACK y un SYN en este segmento (TCP .A..S.) En este segmento el servidor está acusando de recibida la petición del cliente para sincronizar. Al mismo tiempo, el servidor también envía su petición al cliente para sincronizar sus números de secuencia. Hay una diferencia importante en este segmento. El servidor transmite un número de acuse (acknowledgement number 8221823) al cliente. El acknowledgement es sólo la prueba para que el cliente sepa que el ACK es la respuesta al SYN que el cliente inició. El proceso de acuse de recibo que el cliente requirió permite al servidor incrementar el número de secuencia del cliente por uno y lo usa como su número de acknowledgement.

2   2.0786 BDC3 --> NTW3  TCP .A..S., len: 4, seq: 1109645-1109648, ack:
8221823, win: 8760, src: 139 (NBT Session)  dst: 1037 BDC3 --> NTW3  IP

TCP: .A..S., len:    4, seq:   1109645-1109648, ack:   8221823, win: 8760,
src:  139 (NBT Session)  dst: 1037

   TCP: Source Port = NETBIOS Session Service
   TCP: Destination Port = 0x040D
   TCP: Sequence Number = 1109645 (0x10EE8D)
   TCP: Acknowledgement Number = 8221823 (0x7D747F)
   TCP: Data Offset = 24 (0x18)
   TCP: Reserved = 0 (0x0000)
   TCP: Flags = 0x12 : .A..S.

      TCP: ..0..... = No urgent data
      TCP: ...1.... = Acknowledgement field significant
      TCP: ....0... = No Push function
      TCP: .....0.. = No Reset
      TCP: ......1. = Synchronize sequence numbers
      TCP: .......0 = No Fin

   TCP: Window = 8760 (0x2238)
   TCP: Checksum = 0x012D
   TCP: Urgent Pointer = 0 (0x0)
   TCP: Options

         TCP: Option Kind (Maximum Segment Size) = 2 (0x2)
         TCP: Option Length = 4 (0x4)
         TCP: Option Value = 1460 (0x5B4)

   TCP: Frame Padding

00000:  02 60 8C 3B 85 C1 02 60 8C 9E 18 8B 08 00 45 00   .`.;...`......E.
00010:  00 2C 5B 00 40 00 80 06 93 4C 83 6B 02 D3 83 6B   .,[.@....L.k...k
00020:  02 D6 00 8B 04 0D 00 10 EE 8D 00 7D 74 7F 60 12   ...........}t`.
00030:  22 38 01 2D 00 00 02 04 05 B4 20 20               "8.-......

Frame 3:
En el tercer frame, el cliente envía un ACK en el segmento (TCP .A….) y el cliente está confirmando la petición del servidor para sincronizar. El cliente usa el mismo algoritmo que el servidor implementó para dar un número de confirmación. La confirmación del cliente está completando el proceso de establecer una conexión confiable, a través del Three-Way Handshake.

3   2.787 NTW3 --> BDC3  TCP .A...., len: 0, seq: 8221823-8221823, ack:
1109646, win: 8760, src: 1037  dst:  139 (NBT Session)  NTW3 --> BDC3  IP

TCP: .A...., len:    0, seq:   8221823-8221823, ack:   1109646, win: 8760,
src: 1037  dst:  139 (NBT Session)

   TCP: Source Port = 0x040D
   TCP: Destination Port = NETBIOS Session Service
   TCP: Sequence Number = 8221823 (0x7D747F)
   TCP: Acknowledgement Number = 1109646 (0x10EE8E)
   TCP: Data Offset = 20 (0x14)
   TCP: Reserved = 0 (0x0000)
   TCP: Flags = 0x10 : .A....

      TCP: ..0..... = No urgent data
      TCP: ...1.... = Acknowledgement field significant
      TCP: ....0... = No Push function
      TCP: .....0.. = No Reset
      TCP: ......0. = No Synchronize
      TCP: .......0 = No Fin

   TCP: Window = 8760 (0x2238)
   TCP: Checksum = 0x18EA
   TCP: Urgent Pointer = 0 (0x0)
   TCP: Frame Padding

00000:  02 60 8C 9E 18 8B 02 60 8C 3B 85 C1 08 00 45 00   .`.....`.;....E.
00010:  00 28 0E 01 40 00 80 06 E0 4F 83 6B 02 D6 83 6B   .(..@....O.k...k
00020:  02 D3 04 0D 00 8B 00 7D 74 7F 00 10 EE 8E 50 10   .......}t....P.
00030:  22 38 18 EA 00 00 20 20 20 20 20 20               "8....

Terminando una conexión

Aunque el proceso three-way handshake solo requiere 3 paquetes para ser transmitido sobre nuestro medio de red, la terminación de esta conexión confiable necesitará la transmisión de 4 paquetes. Debido a que una conexión TCP es Full Duplex (fluye información en cada dirección de manera independiente de la otra) cada dirección debe ser terminada de manera independiente.

Frame 4
En esta sesión de frames, podemos ver alcliente enviando un FIN que es acompañado por un ACK (TCP.A…F) Este segmento tiene dos funciones básicas; primero, cuando el parámetro FIN es fijado, informará al servidor que no hay más datos que enviar; segundo, el ACK es esencial para identificar la conexión específica que ellos establecieron.

4   16.0279 NTW3 --> BDC3 TCP .A...F, len: 0, seq: 8221823-8221823,
ack:3462835714, win: 8760, src: 2337  dst: 139 (NBT Session)  NTW3 --> BDC3
IP

TCP: .A...F, len:   0, seq: 8221823-8221823, ack:  1109646, win: 8760, src:
1037  dst:  139 (NBT Session)

   TCP: Source Port = 0x040D
   TCP: Destination Port = NETBIOS Session Service
   TCP: Sequence Number = 8221823 (0x7D747F)
   TCP: Acknowledgement Number = 1109646 (0x10EE8E)
   TCP: Data Offset = 20 (0x14)
   TCP: Reserved = 0 (0x0000)
   TCP: Flags = 0x11 : .A...F

      TCP: ..0..... = No urgent data
      TCP: ...1.... = Acknowledgement field significant
      TCP: ....0... = No Push function
      TCP: .....0.. = No Reset
      TCP: ......0. = No Synchronize
      TCP: .......1 = No more data from sender

   TCP: Window = 8760 (0x2238)
   TCP: Checksum = 0x236C
   TCP: Urgent Pointer = 0 (0x0)

00000:  00 20 AF 47 93 58 00 A0 C9 22 F5 39 08 00 45 00   . .G.X...".9..E.
00010:  00 28 9B F5 40 00 80 06 21 4A C0 5E DE 7B C0 5E   .(..@...!J.^.{.^
00020:  DE 57 09 21 05 48 0B 20 96 AC CE 66 AE 02 50 11   .W.!.H. ...f..P.
00030:  22 38 23 6C 00 00                                 "8#l..

Frame 5:
Aquí no se ve nada especial, excepto el servidor confirmando el FIN que envió el cliente.

5    16.0281 BDC3 --> NTW3 TCP .A...., len:    0, seq: 1109646-1109646,
ack: 8221824, win:28672, src: 139  dst: 2337 (NBT Session) BDC3 -->  NTW3
IP

TCP: .A...., len:    0, seq: 1109646-1109646, ack: 8221824, win:28672, src:
139  dst: 2337 (NBT Session)

   TCP: Source Port = 0x040D
   TCP: Destination Port = NETBIOS Session Service
   TCP: Sequence Number = 1109646 (0x10EE8E)
   TCP: Acknowledgement Number = 8221824 (0x7D7480)
   TCP: Data Offset = 20 (0x14)
   TCP: Reserved = 0 (0x0000)
   TCP: Flags = 0x10 : .A....

      TCP: ..0..... = No urgent data
      TCP: ...1.... = Acknowledgement field significant
      TCP: ....0... = No Push function
      TCP: .....0.. = No Reset
      TCP: ......0. = No Synchronize
      TCP: .......0 = No Fin

   TCP: Window = 28672 (0x7000)
   TCP: Checksum = 0xD5A3
   TCP: Urgent Pointer = 0 (0x0)
   TCP: Frame Padding

00000:  00 A0 C9 22 F5 39 08 00 02 03 BA 84 08 00 45 00   ...".9........E.
00010:  00 28 D2 82 00 00 3F 06 6B BD C0 5E DE 57 C0 5E   .(....?.k..^.W.^
00020:  DE 7B 05 48 09 21 CE 66 AE 02 0B 20 96 AD 50 10   .{.H.!.f... ..P.
00030:  70 00 D5 A3 00 00 90 00 01 00 86 00               p...........

Frame 6
Después de recibir el paquete FIN desde el cliente, el servidor confirmará. Aún cuando TCP ha establecido conexiones entre esas dos computadoras, las conexiones son aún independientes una de otra; así que el servidor debe transmitir también un paquete FIN (TCP .A…F) al cliente.

6   17.0085 BDC3 --> NTW3 TCP .A...F, len: 0, seq: 1109646-1109646, ack:
8221824, win:28672, src: 139 dst: 2337 (NBT Session) BDC3 -->  NTW3   IP

TCP: .A...F, len:  0, seq: 1109646-1109646, ack: 8221824, win:28672, src:
139  dst: 2337 (NBT Session)

   TCP: Source Port = 0x0548
   TCP: Destination Port = 0x0921
   TCP: Sequence Number = 1109646 (0x10EE8E)
   TCP: Acknowledgement Number = 8221824 (0x7D7480)
   TCP: Data Offset = 20 (0x14)
   TCP: Reserved = 0 (0x0000)
   TCP: Flags = 0x11 : .A...F

      TCP: ..0..... = No urgent data
      TCP: ...1.... = Acknowledgement field significant
      TCP: ....0... = No Push function
      TCP: .....0.. = No Reset
      TCP: ......0. = No Synchronize
      TCP: .......1 = No more data from sender

   TCP: Window = 28672 (0x7000)
   TCP: Checksum = 0xD5A2
   TCP: Urgent Pointer = 0 (0x0)
   TCP: Frame Padding

00000:  00 A0 C9 22 F5 39 08 00 02 03 BA 84 08 00 45 00   ...".9........E.
00010:  00 28 D2 94 00 00 3F 06 6B AB C0 5E DE 57 C0 5E   .(....?.k..^.W.^
00020:  DE 7B 05 48 09 21 CE 66 AE 02 0B 20 96 AD 50 11   .{.H.!.f... ..P.
00030:  70 00 D5 A2 00 00 02 04 05 B4 86 00               p...........

Frame 7
El cliente responde en la misma manera que el servidor, confirmando el paquete de FIN que recibió e incrementando el número de secuencia por 1.

7   17.0085 NTW3 --> BDC3 TCP .A...., len: 0, seq: 8221824-8221824, ack:
1109647, win: 8760, src: 2337  dst: 139 (NBT Session) NTW3 --> BDC3 IP

TCP: .A...., len:    0, seq: 8221824-8221824, ack: 1109647, win: 8760, src:
2337  dst: 139   (NBT Session)

   TCP: Source Port = 0x0921
   TCP: Destination Port = 0x0548
   TCP: Sequence Number = 8221824 (0x7D7480)
   TCP: Acknowledgement Number = 1109647 (0x10EE8F)
   TCP: Data Offset = 20 (0x14)
   TCP: Reserved = 0 (0x0000)
   TCP: Flags = 0x10 : .A....

      TCP: ..0..... = No urgent data
      TCP: ...1.... = Acknowledgement field significant
      TCP: ....0... = No Push function
      TCP: .....0.. = No Reset
      TCP: ......0. = No Synchronize
      TCP: .......0 = No Fin

   TCP: Window = 8760 (0x2238)
   TCP: Checksum = 0x236B
   TCP: Urgent Pointer = 0 (0x0)

00000:  00 20 AF 47 93 58 00 A0 C9 22 F5 39 08 00 45 00   . .G.X...".9..E.
00010:  00 28 BA F5 40 00 80 06 02 4A C0 5E DE 7B C0 5E   .(..@....J.^.{.^
00020:  DE 57 09 21 05 48 0B 20 96 AD CE 66 AE 03 50 10   .W.!.H. ...f..P.
00030:  22 38 23 6B 00 00                                 "8#k..

El cliente confirmando la notificación de FIN del servidor identifica el cierre de una conexión de TCP.

Para mayor información, referirse al RFC793, el cual describe a fondo el proceso estandarizado de establecimiento de conexión de TCP.

Oh well. I’m posting now, and that’s what matters.

If anyone’s interested, Bruna seems OK with me now. d ^_^ b
I had a piano lesson today too. Various singing/school exams have sort of made piano take a backseat, but it’s awwwwright. Jacqueline, my piano teacher, is Armenian. She’s going to see her siblings-in-law during the half term in Syria: I made a comment about how it hot it was going to be and apparently it’s going to be a solid 35 degrees C at the very least.

Funny thing is I’ve never spent anything longer than half a day in a really hot country. I went to Egypt once with my family (es war super/il a été super-chouettes/it was thuper!), and that’s it. Cold countries I’ve been to. Iceland can get pretty nasty, and I’m pretty sure I’ve ran around outside in -10 C at least.
Funny, that.

Me, Anthony (who is Mr. English/Languages/Humanities: me and him are often neck-and-neck in many of those subjects) and some other guise did a creative writing special lesson thing today. Me and Anthony were in a team decipering those word problem; e.g. HO ROB OD is ROB-IN-HOOD, YOU JUST ME is JUST BETWEEN YOU AND ME etc. We won by quite a large margin.
We worked on this poem called ‘Kid’. It was supposed to be as if Robin was saying it about Batman, and it was pretty good, methinks. A bit too “ooh, look at me, the sentence goes over the line, OOooOo!”, actually.

Parents needd me for sum reason sorry bai

I’m back, and I had to lay the table and such and eat the meal. My neighbours were round for some reason, and the only daughter and child of the family was talking about a twenty-year-old “making out” with a newborn baby and the baby being sick in the twenty-year-old’s mouth.
I left.

Another suggestion for your ears (and your dancing feet if no one is watching/you just don’t care!)

This week I have been listening to Pendulum to help keep me random and stop the dancing rats getting in control (okey i lied about the last bit…they cannot dance!)

Pendulum were originally an Australian Drum n Bass group who relocated to the UK.Now I know Drum n Bass won’t be everyones cup of tea but their two albums have other more rock and electronic inspired tracks as well. Similar to groups like Apollo 440 and Juno Reactor.

Full of energy they help keep my synapses firing/misfiring!

From their first album ‘Hold Your Colour’ my favourite tracks are ‘Girl in the fire’ which has a funky almost Doors sound with really strong guitar, ‘Out Here’ which is an amazing trippy/funky instrumental piece which has elements of PInk Floyd, and the albums signiture track ‘Hold Your Colour’ which is a first class anthem!

They have just released their second album, ‘In Silico’ which i have only listened to once but very impressed so far, so far ‘Propane Knighmares’ and ‘Visions’

This is a new bit which i will throw in now and then to add a bit of variety to the show, a bit like the music to Dodo too but a recommendation for something i feel compliments the Dodoverse, or at least contributed to my state of mind!

For my first posting URG heartily (its own and any other it can lay its hands one!) recommends the film Labyrinth.

Made by Jim Henson (creator of the muppets etc) with artistic design by Brian Froud, the film is a lavish fantasy with live actor and puppets.Made in 1986 the film does not age and will appeal to anyone with an imagination and a young heart.

The story starts in the real world, a young girl is babysitting and foolishly wishes the goblins would come and takeaway her crying step-brother.The gobins are listening and the goblin king takes the baby.Regretting her decision the girl enters the realm of the gobin king and travels through his maze to try and free her brother…

Her journey through the maze brings her new friends and many strange adventures with an assortment of weird and wonderful creatures while the Goblin king tries to stop her.The film stars Jennifer Connelly as the heroine and David Bowie as the Goblin king (special mention must go to his tights…once you have seen them you will know!) and he also provided the soundtrack to the film.

I don’t want to go into too much detail, just have a sniff round the web and there are enough reviews that will do a much better job than i can, but also because I would much rather you see the film.I saw Labyrinth when it first came out at the cinema and loved it from the first, the story, the visuals, the characters and the humour all work perfectly with strong performance from both the main actors and some amazing puppetry.

If you have seen it before go and watch it again, and if you haven’t seen it, well you have now been told and have no excuse…go, go now!

A companion to the film using Brian Frouds fantaastic artwork is also available, the book details many of the goblins from the film as well as a selected history of the goblin realm.

Very Dodo and worth grabbing.

The Myspace group for Dodo is now active:

Dodo the Rat Safety Committee (DORSAC)

so…..DORSAC joins DORADS, DORAC, DORFEN, and DORSPOC under URG!

I have also added the group banner for the Bebo site and hope to get the others up by the end of the weekend after which i will try and finish of the members ship cards and then back to the characters!

Ma ei tea endiselt veel kogu Tartut aga kas see ongi nii oluline. Igavene avastamiserõõm on imeline. Mul on tunne nagu oleksin ma Tartus elanud kogu oma elu. Ometigi olen ma püsivalt Tartus elanud möödunud aasta detsembri algusest. Enne seda elasin ma Tallinnas.

—

Elukohad:

1989märts-1991suvi

Sünnist kuni teise eluaastani elasime me Mustamäel vanaisaga ühes korteris. See oli väike ja kahetoaline ja see oli vist neljas või viies korrus. Ning ma mäletan, et selle uks jäi täpselt trepi vasta, ehk siis kui trepist ülesse tulla, siis oli kohe meie uks. Ma mäletan, kuidas seinte alumistes äärtes olid praod ja kuidas ema kuldkett sinna kukkus. Suuretõenäosusega said selle endale alumised naabrid. Ma mäletan ka veel seda, kuidas me vennaga piparkooke tegime. Vanaisa pidi meid valvama, sest vanemad olid tööl aga vanaisa jäi magama ja siis me kasutasime võimalust köögis tegutseda vabalt. See oli kuskil jõulude ajal ‘90ndal aastal. Ma olin aasta ja kaheksa kuune vend oli poole aastane. Ma mäletan, et kui ema koju jõudis oli köök jahune ja kaneeline ja piprane. Ja me saime kole kõvasti pragada.

1991suvi-2006, 20märts

Kui me Kadrioru korterisse kolisime olin ma mõned kuud juba kahene olnud ja ma tean et mu vend oli üheseks saanud. See oli suur korter. Seal oli kolm tuba, millest me alguses kasutasime ainult kahte. Ma mäletan, et esimene asi, mis me sealt korterist vennaga leidsime olid kummist känguru ja mingi elevandilaadne loom.

Ma mäletan kuidas ‘95ndal aastal saime me uue suure kapi, mida isa pani ülesse Vabariigi aastapäeval, sest telekast näidati aastapäeva paraadi, kuhu me ei läinud, sest noh isa pani kappi ülesse.

Eks selle kohaga ole veel palju igasuguseid mälestusi, mida ma aga ajakokkuhoiu ja oma laiskuse mõttes siia kirjutama ei hakka.

Ära kolisin ma sealt üksinda. Põhjuseks minu kümnenda klassi pooleli jäämine ja lahkarvamused vanematega.

2006, 20märts- 2006, 20aprill

Elasin ma Keilas Meelise juures. Sellest ei ole eriti midagi rääkida. See oli arvatavasti üks piiratuimaid aegu mu elus. Mitte et mul midagi halba Meelise kohta ütelda oleks. Paremat sõpra tol hetkel oleks olnud raske tahta.

2006, 20aprill- 2006, 20juuni

Ma just praegu taipasin, et kõik kolimised keerlevad kuupäeva 20 ümber. Naljakas. Aga tagasi teemasse. Selle perioodi elasin ma Kristiines Jako juures. Järjekordne suurepärane sõber imeliste vanematega. Jako vanemad peaaegu et lapsendasid mind. See oli tore periood. Piisavalt vabadust ja ma sain rahus tööl käia.

2006, 20juuni- 2007, 1detsember

Elasin ma taaskord Kadriorus, mitte kaugel oma perest. Üürisime Katriniga koos korterit Vilmsi ja Raua tänava nurgal, teisel korrusel. Polnud küll nüüd, kes teab kui suur luksus aga just selline vaba ja boheemlaslik korter. Ärakolimise põhjus oli lõppev üürileping, lahkukasvamine ja rahalised probleemid.

2007, 1detsember- 2008, jaanuari keskpaik

Elasin ma Goblini kapis ja lõpuks Tartus. See kapis elamine tähendas seda, et ma käisin ennast tema juures pesemas ja sain oma riideid kapis hoida ning mõnikord ma ka ööbisin seal kuigi ma oüüdsin seda võimalikult vähe teha. Enamasti ööbisin ma Urus või Dani ühikas.

2008, jaanuari algus- tänini

Nüüd elan ma Narva mnt. 89 ühikas, kolmandal korrusel. Endiselt Tartus. Enesega äärtetult rahul ja peaaegu, et õnnelik. Ja varsti peaksime me saama üürida maja Herne ja Piiri tänava nurgal.

—

Tartu on siiski kõige kõige kõige kõige imelisem koht mida ma tean. Piisavalt tsivilisatsiooni ja samas vaikust ja rahulikkust. Tallinnaga ei anna võrreldagi.

Tartu on Tartu on Tartu.

Tõsine magamatus ja unepuudulikkus. Mul ei ole öösel und ja paarist tunnist päeval jääb väheseks. Ehk peaks unetablette võtma hakkama? Aga see tähendaks veel millegi sünteetilise manustamist, milleks mul eriti tahtmist pole.

Peas on mingid rõhu häired, nii et ma ei näe vasaku silmaga peaagu et mitte miskit. Masendav. Tarkusehambad kasvavad ka kohutava lõualuud purustava kiirusega. Ääretu piin.

Ahjaa, Urus valasin keevat vett mõlema jala peale. Siis kui ma sokid ära võtsin, et vaadata, kui hull asi on, astusin ma jalga klaasikillu ning umbes kümme minutit pärast seda lendas mu sõrme peale kuum õli, kui ma süüa tegin. Valus on.

Nutt ja hala, no ma’i või. Mingi tõsine karmakahur. Häiriv, häiriv, häiriv.

Aga samas, enese süü ju kõik. Selline kevad peas kinni, siis ei saagi ju mõelda asjade korralikule tegemisele. Ma pole ammu nii nõutu olnud. Mul pole aimugi kuidas öelda kellelegi, keda ma tean nii ääretult vähe, et ta meeldib mulle. Ma mõtlen, et see on ju absurdne. Totaalne peata ja segaduses olek.

Ma olen viimasel ajal elanud ööpäevas ~8 kruusi tee, mõne viilu leiva ja portsu makaronide peal. Asi ei ole mitte selles, et ma kaalu jälgiks(kuigi augustiks ma pean kaotama 5 kilo) vaid selles, et mul lihtsalt ei ole isu ja ma söön seda vähestki ainult sellepärast, et ma sunnin ennast seda sööma, sest ma tean, et ma pean sööma. See on ehk natuke häiriv aga säästab kohutavalt palju.

Avastan üha uuesti ja uuesti ning imestan selle üle kuidas mul viimase aastaga niivõrd palju sünnimärke igalepoole tekkinud on. Huvitav, huvitav.

Igatsen soojust.

Tahan. Olla. Terve. Inimene.

Kui ilm pilvine ei oleks siis näeksin ma praegu imelist päiksetõusu.

Üks kord saab kõik nii kui nii korda. Ühel või teisel moel vähemasti kindlasti.

Teie uimane ja väsinud,

Liisa

Uru Noorteteater sai Vabariiklikule Kooliteatrite Festivalile etendusega

“Kõik ei ole alati nii nagu on”

Kaunis kollases sukas säär.
Naiivitari porgandid.
Kadunud kirikuvara.
Siidine kleit.
Majavein.
Püha isa pühitsemised.
Male.

Vanemuise väikses majas 11-13 aprill.

Tulge kõik kaema.

Jah see on nii ääretult ilus sõna. Lummuslik.

Jalutasin koju. Silla alt läbi ja üle järgmise silla ja sealt läbi pargi ja ma laulsin. Üle pika pika pika aja laulsin lugusid, mida ma olen alati armastanud. Millega on seotud nii palju mälestusi ja hingetõmbeid. Ja ma naeratasin. Olles õnnelik, et mul on mida mäletada. Natuke nukker kuid lummuslik nostalgiahoog.

Ehk oli see osalt Taliesini süü, et selline nostalgitsemine minus valla pääses, sest kui me olime Urus, siis Taliesin laulis vahepeal, küll suht ebaõnnestunult kuid siiski, laulu Summertime, mis on olnud alati üks mu lemmikuimaid lugusid.

Mõned lood tänasest õhtust:

Ruja – Nii Vaikseks Kõik On Jäänud

Ruja – Suudlus Läbi Jäätund Klaasi

Puddle of Mudd – She Fucking Hates Me

Cabaret – Perfectly Marvelous

Dagö – Teine Kadriorg

Ma Tahan Olla Öö

Sõpruse Puiestee – 1905

Daniel Powter – Bad Day

Fool’s Garden – Lemon Tree

ERA – The Mass

Reamon – Supergirl

Palju lugusid sai nüüd aga ma loodan, et te naudite neid niisama palju kui mina.
Aga iseenesest Taliesinist oli tore, et ta enda teadmata minus nostalgiat tekitas. Ma ei oleks üldse neile lugudele mõelnud. Aitähh Toomas.

Kummaline õndsuse tunne.

Nii palju siis minu tahtest sünnipäeva pidada. Olukord on küll veidi parem kui möödunud aastal ent siiski – no birthday partys for me. Mingi kuradi needus ma ütlen. Ma ei või järgmine aasta ei hakka isegi mõtlema, et võiks sünnipäeva pidada.

Ehk siis me unustasime vaadata ega keegi ei ole juhuslikult Urgu tänaseks registreerinud. Ei noo tore küll. Mitu nädalat pole keegi seal midagi teinud ja nüüd järsku *pop* tulevad inimesed ja registreerivad selle koha ära. Ma olen nii lollrumaltropp ma ei või lihtsalt. Plaaahhh, mitte et sinna palju inimesi tulnud oleks. Ma lihtsalt tahtsin üle viie aasta sünnipäeva pidada lõpuks. Viimati oli mul sünnipäevapidu siis kui ma sain 13 ja pärast seda ei pidanud ma sünnipäeva neli aastat, sest ma olin alati haige sel ajal ja hiljem oli kuidagi vale pidada. Ja eelmine aasta kui ma sain 18 siis pidasin ma küll sünnipäeva aga kuna ma pidasin seda koos Otiga, siis lõppes see ikkagi sellega, et see oli Oti sünnipäev mitte meie mõlema. Mitte, et ma selles otseselt Otti süüdistada saaks. Kõige rohkem ikka iseennast. Ise olen süüdi, et rõvedatesse olukordadesse satun.

Ja ega täna eriti parem ei ole. Oh jah. Järgmine nädalavahetus ma ei saa pidada, sest ma lähen Tallinnasse Hertzogi sünnipäeva tähistama ja arsti juurde. Njah ma arvan, et ma joon ennast esmaspäeval pildituks ja ei mõtle sellele, et ma midagi planeerida korralikult ei oska. Esmaspäeval umbes hommikul kella kolme ajal olen ma elanud 19 aastat siin maakeral. Õnne on mul palju aga ka kõike muud mis seda tasakaalustaks on nii samapalju nii et vahet ei ole.

Heh.

Tühjus.

Me elame imelises maailmas. Lumikellukesed õitsevad(sinilillesidki olevat Viljandimaal nähtud), linnud laulavad ja päeval paistab juba päike. Kuid midagi oleks justkui puudu. Ehk on see miski see, mida me kunagi ei saavuta ent mille poole me kõik püüdleme – täiuslikkus – kas siis teadlikult või mitte.

Jõudsin just koju Urust. Vahetasin riided ja riputasin lipu uksele – siiski ju suur juubel ja puha. Aga enne seda tulin mööd klubist Tallinn. Nii kummaline oli vaadata seal ees seisvaid inimesi. Ma olen täiesti veendunud, et ka nemad taotlesid täiuslikkust, kuigi nende arusaam sellest on kohe kindlasti teine kui minul – eks igaüks võta seda isemoodi, eks ole ju sama ka armastuse, õnne, vihkamise ja muude seesuguste tundmustega.

Ent neid inimesi nähes hakkasin ma mõtlema, jah mõtlema, et miks nad on just sellised ja teistsugused. Mul oli neist hetkeks kahju aga siis ma mõistsin, et ka nemad on inimesed, vähemalt mingil määral, ja et ka neil on õigus olla sellised nagu nad tahavad. Ma olen täiesti veendunud, et kui oleks olemas näiteks kristlik Jumal, siis ta poleks kohe kindlasti teinud inimesi, kes poleks täiuslikud ega ilusad. Lihtsalt väljendusviis on erinev. Nii samuti kui nemad ei saa minust aru, ei mõista ka mina täielikult neid ja mis õigust oleks mul neid hukka mõista või siis neil mind. Vastus on, et ei mingit. Hingelt oleme me kõik ilusad.

Me oleme ideaalsed, täiuslikud, imelised, ilusad, head ja võrratud. Kõik sõltub meist endist.

Oletame näiteks, et persoon X on täiesti egotsentriline ja ülbe isik, ent seda teiste arvates, siis seni kuni ta ise usub, et ta teeb head ja on hea on tegelikult kõik korras – vähemasti tema enda jaoks.
Ja oletame, et näiteks persoon Z on kõige püüdlikum teiste aitaja ja abistaja, keda te elusees näinud olete, ent ta ise usub, et kõik, mis ta teeb on halb ja vale, siis enese jaoks on ta tõesti halb ja vale.

Muidugi ei saa ma väita, et me ei ela ühiskonnale. Otseloomulikult elame. Meil ei jää muud üle või kuidas? Kuus miljardit ühte liiki olendit ei saa elada koos ühel planeedil, kui ei ole mitte vähimatki üksteise mõistmist ja valitseb täielik üksteise mõistmatus ja tahe olla ise parim. Kuigi tahtest olla ise parim algab olelusvõitlus, siis tänaseks päevaks pole nii kui nii vahet, kas nõrgad surevad või mitte, sest piisavlt paljusid suudetakse siiski päästa. Ta võite öelda, et ma olen julm aga samas leian ma, et olelusvõitlus on oluline. Verd tuleks aegajalt puhastada, et saada puhtamaid geene. Kõlan küll nagu Hitler vms. ent siiski üks korralik muhkkatk kuluks küll ära, sest kui me samas tempos jätkame ja elu läheb aina mugavamaks, siis me lihtsalt ülerahvastame emakese Maa ja meil ei ole enam kuskil elada. Õigemini tulevastel põlvkondadel ei pruugi olla enam kuskil elada. Njah tunnen ennast kuidagi nii ebardlikult julmana aga see on mu isiklik arvamus nii et las ta jääda.

Otseloomulikult nagu tavaliselt ei ole sellel jutul eriti mõtet. Või õigemini seekord on. Mõte on selles, et me kõik oleme inimesed, hoolimata sellest, mida me ütleme või teeme. Me oleme paratamatult sunnitud üksteisega toime tulema ning kuigi meil on õigus öelda, et keegi on meie arust vähe intelligentne või mentaalse häirega või miskit muud(sest meil on sõnavabadus) siis on neil inimestel täielik õigus seda sama meie kohta ütleda(ka neil on sõnavabadus), sest vaatevinklid on erinevad. Ühe mehe õnne on teise mehe õnnetus jne.

Mina teen maailma. Sina, kallis blogilugeja nii samuti. Ka tüüp minu kõrvaltoast teeb maailma. Otseloomulikult ei saa meie kõigi maailmapildid kattuda ja otseloomulikult peame me seda emakest Maad jagama, ent vaba tahe on siiski kõigi aluseks ning meie kõigi maailmad ei pruugi sugugi kokku sattuda nii et ruumi on tegelikult.

Ja teate mis inimesed – ärge solvuge, kui keegi teile midagi halvasti ütleb, see kõik on lihtsalt selle personaalse isiku maailmavaade. Tal oli õigust arvamust avalada. Sinul on see sama võimalus.

Kuid eelkõige olen ma veendunud, et kõige tähtsam on inimestega avatult rääkimine. Ma leian, et on inetu inimeste selja taga neist rääkida või nende kohta laimu esitada. Samuti leian ma, et ka valetamine, mis puudutab teisi, on vale. Kuni sa valetad enda asjade kohta pole hullu, sest ainus, kes sellest üldse kannatada võib oled sa ise. Ent näiteks kui keegi küsib sult, et mida sa eelnev päev tegid ja sa ei soovi talle mõnest aspektist rääkida, siis räägi talle kõigest muust aga jäta see asi mainimata, millest sa rääkida ei taha. Sest kuni küsimust pole täpsustatud ei ole sa valetanud – sa oled vaid rääkimata jätnud. Ma ei valeta üldjuhul inimestel, häda- ja enesekaitsevaled välja jätta, ma jätan enamasti lihtsalt palju asju rääkimata, sest kuni inemsed ei oska küsida ei pea mina ka vastama – nii lihtne ongi tegelikult. See ei tee mind ju halvaks inimeseks või kuidas? Ma ise küll ei leia, nii et ei tee.

Näete siis kuidas jutt voolas ja teemat muutis ja ometigi ei jõudnud kuhugile. Selline ma juba kord olen. Mul pole isegi enam põhjust vabandust paluda selle eest. Heh.

Ja siis veel seda, et
PALJU ÕNNE EESTI!
Õitsku sinu kivipinnal nurmenukud kollased.

Pühadeeufoorias teie,

Mileedi V.

Tegin eile õhtul pannkooke, sest piim oli halvaks läinud. Aga ei mina ega Dani ei tahtnud õhtul eriti enam pannkooke süüa nii et panin nad külmkappi. Hommikul leidsin külmakapist imekombel pannkoogid – näed sa siis – otsisin kapist mustikamoosi. Natuke hallitas pealt teine aga selle sai ilusti ära võtta. Ja siis ma sõin. Hea moos oli. Hmm. Piima oleks võinud olla.

Nüüd lugesin Vonneguti “Cat’s Cradle”it või siis eestikeeli “Kassikangas”t, sest tegu on eestikeelse trükiga. Tõesti väärt kirjandusteos ei ole midagi öelda.

Vahur käitub viimasel ajal kummaliselt. Ta peab Goblinit oma iidoliks või miskit. Päris hirm hakab, kui me oleme näiteks Urus ja siis tuleb Vahur ja ütleb Goblinile, et ta tahab temaga teises toas rääkida. Ja siis on nad pikka aega teises ruumis ja kui nad tagasi tulevad siis on Goblinil selline nägu peas nagu oleks ta kummitust näinud.

I mean what’s up whit that?! Is he gay or something. I really don’t get it.

Aga võib olla see ei ole ka minu asi mõista. Igaljuhul hakab üha enam minus siginema kahtlus, et Vahur ikka vist ei ole päris hetero. Või ma ei tea, ehk ta elab oma seksuaalset frustraktsiooni Goblini peal välja temaga rääkides või miskit.

Ma olen segaduses. Tõsiselt.

M.V.

Tahaks lihtsalt istuda mõnusalt selles pesas, mis on kogunenud madratsi peale nurka tekist, padjas ja hunnikust riietest, mis ootavad, et neid kappi pandaks ja lugeda mõnda Vonneguti teost. Näiteks “Happy Birthday Wanda June“oleks päris hea variant või siis “Cat’s Cradle“. Esimene oleks parem variant aga kahjuks ei ole mul kumbagi. Tõesti kahju. Egas midagi ehk teinekord.

Seoses selle looga. Täna on Urus Animeõhtu või õigemini -öö. Peaks minema ja energimahla muretsema ja mingit rämpstoit asja ka. Kus seda siis enne olnud on, et rämpsuka ära jätan, kui filmi vaatama lähen. Hehheh.

Lasin just Gailiti puurist välja. Lendas teine nii rõõmsalt paar tiiru ümber toa ja vidistas ja siristas. Nüüd istub jälle puuri peal. Tundub, et tal on endiselt raskusi maandumistega aga küll ta õpib. Hommiku poole tegi natuke ninjat. Ronis igate pidi mööda puuri ringi. Päris äge oli teda vaadata. Njaa, intelligentne lind on iseenesest.

Talle meeldib dr. House’i vaadata ja tal pole midagi Vennaskonna vastu.

Goblin helistas ja küsis, kas ma süüa tahan. Mõtlesin, et võiks ju kah nii vahelduse mõttes. Nii et ma lähen nüüd Trehvi ja söön hommikust Gobliniga, kes tuleb ajaloo olümpiaadilt.

Ilusat päikselist päeva teile,

M. Verity

p.s. Tundke talvest rõõmu lapsed. Minge kelgutama ^^

Need kaks terminit on tihedamalt seotud kui te arvatagi oskate…

Miks ei võiks Eesti rahavas presidenti valida? Juba väiksest lapsest peale ei ole ma aru saanud, et miks seda teeb Riigikogu või siis kui täpne olla 101 meest ja naist, kelle nende erakond on sinna upitanud. Miks ei või olla rahvas see, kes valib endale nii öelda vaimse juhi. Eks ole ju president meie visiitkaart välismaailma ei midagi muud. Pelk troffee riigi eesotsas. Olgem ausad – presidendist ei sõltu ju otseselt eriti midagi, kui siis hästi vähe. Enamus tööst teeb ju Riigikogu. Miks mitte siis lasta just rahval valida meest, kes esindaks meid välismaal?
Ärge saage valesti aru, mulle meeldib Ilves poiss väga. Ent siiski võiks rahvas järgmine kord valida. Heh, näete nüüd kuhu ma jõudnud olen. Ou crap mulle ei meeldi üldse pollitika. Aga siiski olgem demokraatsed(kas see on sõna üldse?)

Ma tahan magada aga õhtul on AlterDokk Lutsus ja ma tahan seda näha. Ja õhtul peaks Urus ka film olema.

Ma viskasin kisselli pluusile. Mmmm…magus pluus…

Ilusat sombust päeva teile,

Milady V.