Ivan Kupala- Kostroma/ Иван Купала- Кострома

aaahhhh…

Doctor Who – The Master – I Can’t Decide (full version)

ma olen haige ja kodune, eks. no eks ma siis kulutan aega internetis. ja vaatan doctor who’d. ma enne ei teadnudki, et scissor sisters nii hea bänd on. ma miskipärast arvasin, et see on mingi gooti muusika, stiilis marilyn manson… hoopis lahedad kutid on.

Moby – Lift Me Up

hea lugu. kui ma suvel moby kontserdil olin, siis ma ei saanudki lõpuni aru, keda ma üldse vaatama tulin, ning et see mees on mõned väga head lood kokku pannud.

One Voice
(kui videot pole all näha, siis kliki bändi nimel)

ruudulises kleidis näitsik on mu sõbranje, kellega me üks õhtu tegime pubis ex tempore laulukontserdi. siin on ta oma ammuste laulukaaslastega (one voice) manchesteris eelmisel nädalavahetusel. mul oli ka kindel plaan minna, kuid siis muutus see plaan üha ebakindlamaks ning lõpuks ma ei sõitnudki manchesteri koguduse 20ndale aastapäevale. eks ma kae seda linna mõni teine kord.

aga daamid laulavad kenasti!

DC Talk – Colored People

see lugu meeldis mulle väga, kui ma noorem olin. mulle meeldisid tegelikult kõik dc talk’i lood. hea muusika ja head sõnad. üks nende laul – that kinda girl/i dont want it – päästis mu plikaea ahastusest ja andis jõudu olla mina ise. deep stuff!

Kevin Bridges – Michael McIntyre’s Comedy Roadshow

blackadder: baldrick, your brain is like the four-headed, man-eating haddock fish-beast of aberdeen.

baldrick: in what way?

blackadder: it doesn’t exist!

ma avastasin enda jaoks briti komöödia blackadder. täitsa lahe on. soomes seda 90ndatel ei näidatud, nii et ma jäin paljust heast ilma. üks, mida tahaks ka dvd-l näha, on a bit of fry and laurie.

Youssou N’Dour: Birima

ahhh, noorus tuleb meelde selle lauluga!!!!

Kirikou et la sorcière (1998) part 1/8 (English subs)

epu juurest leidsin lingi. niiiiii armas lugu ja ilus muusika. youssou n’dour on aastaid üks mu lemmikuid olnud. paar korda tuli pisar ka silma…

Vicky Pollard gets a visit from the social worker

Little Britain USA – Carol Beer, Hospital Receptionist

Alex Britti – Gelido

Paolo Nutini – New Shoes Official Video

noh, nüüd on nii, et kuna ma elan saarel, mis kubiseb igasugu kuulsustest, siis on mul suurepärane võimalus vaikselt kuid kindlalt hulluks minema hakata. ehk areneda täielikuks kuulsuse narriks. usha tuli mulle aberdeenist külla ja me kolistasime mööda glasgow west endi ringi, käisime kuulamas paari bändi ja ma tarisin usha ka koguduse kolmapäevasele koosolekule. ta ei ehmatanudki väga ära. ning siis mainis kallis ushake nagu muuseas, et paolo nutini vanematel on chip shop paisley’s. noh, kahekesi on ikka vahvam lollusi teha kui üksi. me uurisime siis internetist välja, milline just on nutinide oma ja läksime oma haiglasele palverännakule. astusime põgusalt sisse ka. emand küsis, et kas te niisama vaatate ringi. jah, niisama jah. ilmselt me polnud esimesed ega ka viimased palverändurid. mulle nutini varem eriti ei meeldinudki, aga nüüd hakkab vaikselt peale minema. he’s started to grow on me. isiklikult oleks ma heameelega ka david tennanti isa jutlust kuulanud mõnel pühapäeval, aga härra on kahjuks juba pensionil.

me käisime ikka muid paisley vaatamisväärsusi ka kaemas, näiteks kirikut ja raekoda. väga huvitav oli. kirikus pidas üks muhe vanahära meile igavesti pika loengu ajaloost ja muust tähtsast. paisley katedraal või mis ta on (abbey) pärineb lausa 12. sajandist! aga jah, siin siis see tähtis toitlustusasutus, kus paolokene enne kuulsaks saamist friikartuleid vorpis.

jaa, ma olen järjekordselt hulluks läinud. avastasin paar nädalat tagasi enda jaoks seriaali doctor who, ja ma olen neli hooaega nüüd enamvähem läbi kamminud. ja no david tennant on ikka ülinummi. mulle meeldivad mehed, kellel on hästi palju hambaid. ja pane veel kilt selga, siis ma minestan kohe ära. david kasvas üles paisleys, see on minu külale kõige lähem linn. mõelda vaid… ohh, ma lähen täitsa 13-aastaseks fänniks kätte ära. aga mis teha.

jah, ilusad mehed teevad elu ilusamaks, kui nendesse mitte liiga tõsiselt suhtuda. ja vahet pole, kas mees on mõni kuulsus, kellega sa kunagi elus ei kohtu, või keegi oma tutvusringkonnast. ma olen tähele pannud, et on väga kerge luua mõnest mehest endale kujutluspilt, mis pakub mingisugust turvatunnet. aga tegelikult on see ju lihtsalt illusioon! lugesin psalme (sõber soovitas, tema ka üks kena mees, kusjuures! kui ma nüüd seagrippi ei jää – meil siin kodus üks põeb midagi – siis lähen selle mehega järmine nädal londonis välja, jee!) ja silma jäi psalm 18:1-3

¹I love you, O LORD, my strength. ²The LORD is my rock and my fortress and my deliverer,
my God, my rock, in whom I take refuge,
my shield, and the horn of my salvation, my stronghold.
³I call upon the LORD, who is^(D) worthy to be praised,
and I am saved from my enemies.

ühesõnaga, et turvatunne ja lootus ja usk tulevikku võiks ju tegelikult tulla jumalale, mitte david tennantile mõeldes…

Alexander Rybak improvise in a Dutch TV show with Paul de Leeuw

jajaa, nii see käib. mees improviseerib suvalist hollandi lugu. ohhhh, ma ütlen. ja noh, viiulisse olen ma juba jupp aega armunud…

edit:

ma ostsin rybaki plaadi, väga hea! olen kaks päeva jutti kuulanud, emme on juba tüdinud. ma veel pole.

Dougie Maclean – Caledonia

see laul seostub mul nüüd igaveseks itaaljapoisiga… ilus laul on. igasugune nostalgia läheb mul ju kohe otse südamesse. mõned kreeka-itaaljapoisid ka. nii et kahekordne nool, eksole…

täna oli viimane tööpäev. nüüd järgneb kaks nädalat vaheaega ja siis neli nädalat inglise keele kursust. tööle alles mai keskel. imelik lausa. sain töökaaslaselt paar prantsuse filmi vaatamiseks. sest ütlesin, et mul on hetkel prantsuse/hispaaniakeelsete filmide ajajärk. laenasin raamatukogust filmid paris, je t’aime, el abrazo partido ja el hijo de la novia. täitsa vaadatavad filmid. pariisi film meeldis mulle kõige enam, argentiina filmid on üsna kaootilised. aga ma loodan, et ma kunagi tulevikus saan neile paremini pihta.

ükspäev plaanisin oma pulmi. no tuli mingi hormoonihäire peale ilmselt. üpris lõbus oli. minu unelmate pulm oleks sagadi mõisas, sinna saaks kaugelt tulnud külalised ka ära majutada ja järgmisel päeval koos lõunat süüa. no nii romantiline oleks. jääb vaid loota, et mu tulevane abikaasa eesti pulmaga nõus on. ma tahan eesti-vene-??? (oleneb mehe päritolust) pulmi, kus on kaerajaani, vene tantsulkat ja kõikvõimalikke muid tralle. mul on isegi üks õhtujuhtidest välja valitud – hellu. teine peaks kindlasti mees olema, ning ilmselt ingliskeelne. isegi kui imede ime juhtub ning ma mõne eestlasega leivad ühte kappi panen, saab pulmakülaliste hulk olema piisavalt rahvusvaheline. pulmakleite ma isegi ei vaadanud, mingisuguse leiab ikka. kõige meelsamini laenutaksin, sest mis sellega pärast ikka teha. lilledeks võiks olla karikakrad ja rukkililled või gerberad. tegelikult, päris unistuste lilled oleks valged tulbid, aga neid pole vist igal aastaajal saada. ega ma ei tea kah. peol peaks olema palju mänge ja tegevust, ning eelkõige tantsimist, näiteks tantsumänge! alkoholi oleks mõõdukalt, eelkõige veini ja õlut. viina raudselt mitte.  nojah, sellised unistused on mul. vähemalt nuüd ma tean, mida ma tahan. ma pole kunagi enne oma pulmadest eriti unistanud. sest on liiga ebatõenäolised tundunud. ega nad nüüd tõenäolisemad ole, aga ma vähemalt julgen unistada…

Иван Купала – Пчепы

lahe dj tädi ivan kupala lood on minu top kümnes kindlasti. loovad ilusa meeleolu. ja nostalgia… ma olen nostalgiafriik. täiega.

Her Morning Elegance / Oren Lavie

oi mis ilus video! seda lugu võiks kuulata mitu tundi järjest…